Umbes pool inimkonda on arvamusel, et iga täismehe sees elab pisike poisike. Selline väike nuhtlus, kes suvalisel hetkel peremeesorganismi üle võib võtta ja teda ei tea mis lapsikustega tegelema sundida. Minu poolest elagu. See seletaks kenasti ära, miks ma esmakordselt Thori treilerit nähes nihelema hakkasin. Ise tahtsin küll hirmsasti Surnuaiavahi Tütart vaatama minna, aga pisike tõbras meenutas heldimusega nooruses nähtud Bruce Banneri seiklusi, kus ühes osas tegi meeldejääva kõrvarolli, üllatus üllatus, justnimelt Thor ja nii tuli sammud absoluutselt minu enda tahte vastaselt ikkagi seda hirmsat mürtsu- ja madinafilmi vaatama seada. Vähemalt oli tegemist suurepärase 3D formaadiga.
Noor tulipea läheb isa tahte vastaselt sõpradega koos õiglust taga nõudma, visatakse selle eest Asgardist välja ning saadetakse haamer talle tagantkätt järele. Maal poiss mehistub, rehabiliteeritakse ja päästab oma maailma täielikust hävingust. Selleks korraks.Lihtne lugu ja midagi rohkemat ma ei oodanudki. Aga mingil müstilisel põhjusel püüdis stsenaristide meeskond kivist vett välja pigistada.
Eriti just Loki tegelaskujuga. Kes vähegi skandinaavia mütoloogiast jagab või Marveli koomikseid lugenud on, jagas kohe ära, kes see kiitsakas tatt Thoriga kaasa jõlgub ja mis temast oodata on.Mitte õnnetu orvu kurba lugu ei läinud ma kinno vaatama, tempokat madinat ootasin. Mingi veidra ja loodetavasti väljasuremisele määratud trendi tulemusena on aga viimase aja suurtes madinafilmides kombeks kaameraga möllustseene filmides selliseid vigureid teha, et siga kah ei söö. Rämeda kiirusega vahetatakse asukohti ja võttenurki, tulemuseks ainult mingi kirju hägu. Idee on ilmselt luua mulje võitlejate üliinimlikust kiirusest ja jumalikust koordinatsioonist, mulje jääb aga selline, et pole osatud võitlust nii planeerida, et seda mõistliku kiirusega näidata saaks, sest kõik miskickid ja CGI efektid kargaksid halastamatult silma. Kuidas küll tahaks näha filmi, kus võitlejate aeglaseimgi liigutus kuuldavalt õhku lõhestaks. Kõige kurvem oli aga see, et isegi seda hägu pakuti vähem kui oodanud oleks. Suuremad kaklusstseenid võiks ühe käe näppudel üles lugeda. Kahe tunni kohta kuidagi vähe.
Võibolla kui oleks end filmi teinud meeskonnaga veidi rohkem kurssi viinud, poleks sellise üllatuse osaks saanud, sest kui päris aus olla, siis ma kinno minnes ainult seda teadsingi, et seal peaks üks blond sinisilme hiiglane vastaseid vasaraga maa sisse lööma. Aga loen siis üles, Odini rollis Anthony Hopkins (Oscarivõitja), Thori maapealne armastus Natalie Portman (Oscarivõitja) ja lavastajaks Kenneth Branagh (mitmekordne Oscarikandidaat Shakespeare draamade ekraniseerijana). Nii et filmina palju parem kui arvata võiks, korraliku mööbeldamise ootuses aga pisukese pettumuse valmistaja.
paar väikest möödapanekut veel. t-särgis mees vihma käes...
...ja palja ülakehaga mees. aga ühtegi naist analoogsetest situatsioonides polnud.
Asgard oli muidugi võimas. Aga mastaabid olid nii suurteks aetud, et nende hoomamine oli omajagu raske.
9 comments:
Jah, teadjamate haritlaste sõnul on selles hirmkiiresti põnevate stseenide monteerimises üks teerajaja selline film, nagu Bourne'i identiteet, mida ma näinudki pole, aga mida mitmed suured filmiteoreetilised raamatud mõnest mu õppejõust rääkimata kogu aeg mainivad ja vaat, et susavad Eisensteiniga algavasse tähtsamate montaažimeeste ja -suundade nimekirja kaasaegsemasse otsa. Tolle kohta vähemalt räägivad või et umbes Doug Limani novaatorlikest tegudest alates tänapäeva montaaž uutes hollywoodi filmides püüab tabada loomulikku inimajuprotsessidega hästi valutult kaasa minevat rütmi ja et siis märulikohtades seda rütmi kiirendatakse tuues (või lootes tuua) kaasa selle, et filmivaataja süda ja ajukeemia ja muu vajalik teeb kohe sama. See peaks teoorias resultaadiks tooma, et sulle läheb film ilgelt peale ja sul on kinos hirmpõnev olla.
ehk siis kui sulle hollywoodi plahvatustega film ei meeldi, siis on need sitasti kokku monteeritud.
Mida näiteks Transformers 2 kindlasti oli.
Thori ma ei vaadanud, sest nad sead võtsid selle nii kiiresti kinost ära.
Tallinlastel soovitan seda Kosmoses vanas heas 2D's vaadata. Pole veel kedagi selle 3D'd kiitmas kuulnud, ikka öeldakse et mõttetu ja väsitab ainult silmi.
ma neid suuri filmiteoreetilisi raamatuid pole kahjuks lugema sattunud, aga ma nagu mäletaks, et Bourne sarjas, see revolutsiooniline uus lähenemine ei jäänud segama.
aga kui näpuga näitama peaks, siis mul tuleb ka kohe Transformers meelde. Juba esimene osa.
aga Thori võite ju Joeli ja Jaaniga mõnel neljapäeval ette võtta.
3D osas veel niipalju, et võibolla olen mina tundetu, aga ei vaeva mind pärast seanssi ei peavalud ega iivelduhood. samas ega ma tast erilist kasu kah ei näe.
Ega nende 3D ja 4D-ga ongi nii, et esimesel korral on hullult lahe (4D just) ja iga järgmine kord on lihtsalt tavaline. Aga Titanicut ikka vaataks vist sellepärast uuesti ;)
Jaanus, ma arvan, et sa ei saa väikselt ekraanilt Thori kõhulihastest piisavat elamust kätte!
metsavanal on päris suur ekraan.
a tal kolmdeed ei ole.
kas mul on mõtet enne elamust rikkuma hakata kui thori kõhulihaseid kuskil kolmdees näha saab?
viru keskuses tallinnas on 5D.
Ma ei ole füüsikas väga hea ja kui ma ka saan aru, et 4D-s neljas D on see, et sind raputatakse tooliga ja pritsitakse jörri näkku, siis ma ei ole ülds ekursis, mis see viies olla võib.
Postita kommentaar