Teine / The Other(1972)

Mitmed head aastat tagasi, suvist koolivaheaega maal vanaema juures viites, sai tädipojaga koos kalal käidud. Tädipojal oli siis Riga ja alatihti oli õhus küsimus, kust bensiini saada. Tol konkreetsel õhtul ühtegi külameest ära rääkida ei õnnestunud ja nii tuli riski peale välja minna. Väike tilk paagis oli ja no äkki veab välja. Loomulikult ei vedanud. Tagasi sõitma hakates punnvõrr enam ei käivitunud. Mingi piisk paagis veel loksus, aga käima ratas ei läinud. Lubas ja turtsus, aga käima ei läinud.Umbes selline film oligi. Kohati viskas stseene ja kaadreid, mis oli tohutult lahedad ja parasjagu hirmutavad, aga ühtlast kõrgtaset hoida ei suudetud. Mis samas ei tähenda, et igav oleks olnud. Esiti tuli välja nuputada, mis teema nende kaksikutega siis ikkagi on. Kui see selge, oli vaja teada saada, mismoodi "heale" kaksikule tõde selgeks tehakse (nimetatud selgitustöö oli kõige nõrgem osa filmist). Ning kui paistis, et film ei kavatsegi veel läbi saada, tuli ootama jääda, mis vimka siis veel sisse visatakse.
Kui filmi ainult selle vimka põhjal hinnata, siis oleks ma jutu alguses tõmmanud paralleele mõne härraste Rollsi ja Royce tööviljaga. Eriti mõjuvaks tegi finaali sellele eelnev armas stseen, kus laps emale raamatust ette loeb. Märtrid oligi ikkagi küllalt turvaline horror, sest peab olema parasjagu elava fantaasiaga vaataja, kui seal toimunut reaalseks ja seeläbi ka õudseks pidada. Teise puhul on uskuda palju kergem. Uskuda, et laps võib olla uskumatult julm.