sina hääletad, mina vaatan

28 aprill 2010

HÕFF: pühapäev

Pühapäeval olid kavas kohatud filmid, filmid mis reedesse ja laupäeva ei sobinud ja nii pühapäeva lükati.

Macabre (2009) - vana silmad ei petnudki mind. Kunstnikunime Mo Brothers taha varjuvad Kimo ja Timo võtsid vägagi efektse välimusega Shareefa uuesti kampa ja venitasid oma 20 minutilise lühifilmi Dara(2007) pikaks.
Räme viga. Lühifilm oli mõnusa must huumoriga vürtsitatud amps, pikk venis nagu koolisöökla piimakissell. Lärakas punast ollust peale ja küll vaatajal alla läheb. Eks ta kuidagi läks kah, aga slasher on ikka slasher, ükskõik kui eksootiliselt maalt ta ka ei tuleks. Huumorit polnud, kulunud klišeesid olid rohkem kui üles lugeda viitsiks, peaaegu et kõige halvem film terve festivali peale.

Shadow (2009) - selle itaalia filmiga olid päris suured lootused seotud. Mõelge ise millised mineviku suurkujud noore lavastaja selja tagant piiluvad. Fulci ja Bava ja Argento ja Martino ja ...
Federico vedas mind aga alt. Hüppas ühe idee juurest teise juurde, ühtegi korralikult lõpuni ei arendanud ja lisaks olid need ideed tal ka igalt poolt kokku laenatud. Jacob's Ladder, Johnny Got His Gun, Silence of the Lambs, Descent, American Werewolf in London, kui nimetada esimesed mis praegu pähe tulid.
Eks oma süü oli ka väsimusel. Inimvõimetel on ikkagi piirid, kaua sa jõuad sama mudelit uuesti ja uuesti vaadata. Aga algus välja arvata, siis ei pakutud ka midagi, mis sellest kesksest mudelist millegi poolest eristunud oleks.
Tetsuo: The Bullet Man (2010) - esimest korda terve festivali jooksul tekkis mul tahtmine püsti tõusta ja saalist minema jalutada. Eraldiseisva, üksikfilmina võttes annaks veel andeks, aga originaaliga võrreldes oli tegemist nii ränga kukkumisega, et järeltõuked panevad siiani värisema.
Mulle jättis film mulje nagu oleks Tsukamoto oma vana filmi ümber teinud selliseks, et seda kannataks kinos näidata. Fantaasiat kiskus vähemaks, muusikat samamoodi ja mõtles mingi loo välja, kus olid sees salajased teadusuuringud, eliitüksus ja mingi maikasärgis jobu. Kõige naljakam oligi koht, kus Bullet Man on just eriüksuse laiali peksnud ja siis Maikasärgi eest peitu poeb. Aga see oli kah selline viril muie.
Väga loodan, et kui see film peaks tõesti kuskil kinodesse jõudma, siis ta kukub seal kassatulu osas täielikult läbi ja Shinya enam selliseid eksperimente ei korralda.

Kui üldiselt jätis festival hea mulje ja järgmine aasta olen ilmselt jälle kohal, siis paari asja üle tahaks norida ka.
Lühifilmide valik oli sellel aastal kehvake. Kaks, mis tõesti hea mulje jätsid oli prantslaste Fard(2009) ja Morsure(2007).
Kui filme näidatakse kahes saalis, siis võiks seda ka ajakava koostades arvestada. Suhteliselt nõme on, kui tuleb enne filmi lõpu saali vahetama hakata või siis järgmise filmi algusest ilma jääda. Miks ei võiks mõlemas saalis filmid samal ajal alata. Valid kahest huvitavama välja ja lähed vaatad seda, ei pea hakkama ühel hetkel kella piiluma, et kas juba on aeg minna.
Eksootikale ja aastanumbrile võiks kvaliteeti eelistada. Ei pea hakkama kivist ainult selle pärast vett välja pigistama, et Indoneesia film ikka kavas oleks. Mitu inimest korralduskomiteest arvas, et Macabre on üks väärt film?
Aga need on siiski pisiasjad. Üldmulje kajastub postitustele pandud sildist.

1 comments:

metsavana ütles ...

Kui oleksin varem uurinud, et see Shadow veel Itaalia film on oleksin küllap veelgi madalama hinde pannud. Kole vaadata kuidas tänapäeva õudusfilm seal maal vireleb, kunsti punnitab ning roiskuma läinud klisheedest toitub.