House of the Mute Black Vampire with a Long Sword

House of the Long Shadows(1983) - nooruke kirjamees, kes kihlveo peale sõidab hääldamatu nimega kolkaküla raamatut kirjutama, satub peale ühe auväärse perekonna taasühinemisele. Ning nagu ühele auväärsele perekonnale kombeks, hakkavad aegade hämarusest tumedad saladused pinnale ujuma ja inimesed õnnetul kombel surma saama. Film algab suhteliselt rõõmsates toonides, täiesti ootamatult keeratakse poole pealt aga tõsisem ja pingelisem vint peale ja kuigi finaal oli aimatav siis üldmuljet see ei rikkunud. Lisaks veel vägagi kobe näiteseltskond, küll vanaldased kuid vitaalsusest pakatavad, sarkasmist kuiv huumor ning vana hea Inglismaa maamõisa kordumatu atmosfäär.

Cushing, Price, Lee, Carradine

Dance of the Vampires(1967) - Roman Polanski pehmemat poolt demonstreeriv vampiirifilmide paroodia, mille peategelaseks on Einsteini rumalam kaksikvend ja Roman ise kehastab tema veel rumalamat abilist. Puhas situatsioonikomöödia, sõnalisi nalju on mõni üksik, needki ilmselt poolkogemata tehtud. Küüslauku on, terava otsaga vaiu ka, loomulikult ka apetiitse välimusega vajutatavaid noori näitsikuid ning erilised kiitused lossi eest. Selline peabki üks õige paroodia olema. Friedberg/Seltzer'i jaoks kohustuslik vaatamine, teistele soovitatav.

end of a love affair

Mute Witness(1994) - tore väike üllatus. Postri põhjal oleks oodanud midagi oluliselt süngemat, aga kuigi teema poolest enam süngemaks minna ei saa, siis teostus on selline, et oluliselt tihedamalt saab naerust turtsuda kui hirmust vappuda. (8mm(1998) samas on ju üks otsatult masendav linateos.) Ühe plussi saab film selle eest, et praktiliselt minimaalselt oli surmahirmus naiste kiljumist (ilmselgetel põhjustel) ning veel suurema plussi saadud nostalgialaksu eest, tegevus toimub nimelt Moskvas ja suht palju dialoogi on mahlakas vene keeles.

Black Cat(1934) - Boriss Karloff ja Bela Lugosi ühes filmis koos. Nende õnnetuseks hakkas aga stsenarist nii prominentses seltskonnas kätt väristama. Visuaal on lahe ja lõpuheitlus ka, aga sujuvusest ja pingest jäi puudu, läks kuidagi punnitamiseks ära. Tükike kinoajalugu jälle nähtud, aga oleks paremini saanud.

ainsad kaks inimest maailmas keda Chuck Norris kardab

Excalibur(1981) - korralik fantasy mis läks väheke pikaks ära, aga no mis sa teed kui tahaks ikka terve legendi ära näidata. O fortuna ja läikivates raudrüüdes ratsanikud sobivad aga väga hästi kokku ja kahe mõõga probleem lahendati ka elegantse liigutusega. Andrus on Püha Graali ainetel üle lühijutu kirjutanud, see segas väheke Percevali questi täie tõsidusega võtmast, aga üldiselt ei häda midagist.

kostüümid olid tõesti ilusad