Ühe allveelaeva lugu

Halbu filme on selles osas parem vaadata, et kui pärast kirjutamiseks läheb lased lihtsalt tatil vabalt pritsida. Eriti halb (loe: ebaobjektiivne) võib postitus tulla siis, kui seda emotsiooni pealt teha, lased ikka filmil paar päeva settida ja võibolla suudad kõntsa seest ka midagi positiivset üles leida. (10000 BC on ikka täielik käkk, isegi nädal aega hiljem, aga see selleks).

Hea filmiga on sutsu keerulisem, kui ei oskagi nagu midagi esile tuua, kõik oli ju hea.
Das Boot(1981) on selline ühtlaselt hea film. Kuigi ta pikkus on eemalepeletav (directors cut 209 min) siis pärast pikka pikka hoovõttu olen rõõmus, et allveelaevnikega selle reisi kaasa tegin. Filmi tonaalsus pannakse paika paari esimese minuti jooksul, moraal on maas aga oma tööd tehakse korralikult. Ja kui juhuslikult missiooni käigus kuu aja jooksul midagi muud huvitavat ei toimu, siis väike disko, õppehäire ja süvafilosoofilised mõtteterad aitavad edukalt aega sisustada. Tegelaste tausta ja motiivide selgitamisele aega suurt ei kulutata, tavalised sõdurid täidavad mõlemal pool rindejoont oma kohust.
Tegevust ja põnevust on tegelikult rohkem kui arvata oskasin, oodatasin rohkem sellist masinaruumis askeldamist ja meeste omavaheliste pingete lahkamist. Samas ega pingeid väga kasvada ei lastudki, kui masinist ära keeras läks kapten kohe püstolit otsima ja kui kriitilisel hetkel üks meeskonnaliige töö tegemise asemel palveid lugema hakkas, sai see kohe kiirel taskulambiga ära karistatud.

Leav ise oli absoluutselt muljetavaldav ja ikka ja jälle tekkis küsimus, kuhu see võttemeeskond veel mahtus, ruumi ei ole isegi söögilauas rahulikult istumiseks, aga seal kuskil on ju ka kaameramees asjatamas.

Jällegi üks väga hea film nähtud, julgen soovitada ka.

sõjakangelase sütitav kõne

meeskond, veel ilma habemetetaoli ikka niisama passimist ka..
ja masinaruumis nokitsemist
raudsete närvidega mehed need allveelaevnikud
mehed on just ilmvõimatuga hakkama saanudlõpp.