Märkimisväärsed filmid vabastatud

filmide, mis võiks olla nii halvad, et nad muutuvad heaks eri (aga kukuvad selleski läbi).

Legion (2009)

On üks söökla, keset mittemidagit, mida peab üks mees oma pojaga. Kunagi oli mehel naine ka, aga see mingil põhjusel ei tahtnud elada kohas, kus õhtuseks peamiseks meelelahutuseks on preeriakoerte urgudesse rästikute/nastikute/vaskusside poetamine. Igatahes, neil on ka paar abilist ja mõned külastajad, siis astub uksest sisse triksis-traksis memm, tellib tüki toorest liha, norib kõigiga tüli, ronib kribinal-krabinal söökla lakke ja laksutab sealt hambaid.

Sellega on filmi tipphetk ära. Edasi läheb igavaks sahmerdamiseks. Hord possessitud inimesi jookseb sööklale tormi, relvad räägivad ja Dennis Quaid teeb kohkunud nägu. Üks rase sünnitab kõige selle keskel lapse, kes mingil põhjusel ja viisil on võtmeks selle jama lahendamiseks aga siis Miikael võitleb Gabrieliga, et saada tagasi oma tiivad, mis ta ise maha nüsis (täitsa rumal, ingel saab endale tiivad siis kui keegi kellukest helistab) ja pickup sõidab noolsirgel teel mägedesse või kuskile.

Vältida.

Ruins (2008)

Seltskond noori leiavad, et lihtsalt niisama basseini ääres lebamine, kokteilide limpsimine ja ujumisriietetes kehade vahtimine ei ole ikka mingi õige puhkus ja otsustavad kohalike kultuurimälestistega tutvuma sõita. Trambivad läbi metsa mingi käsitsijoonistatud kaardi järgi astmikpüramiidini, kaaluvad mälestuseks paar pilti klõpsida ja võibolla mõne kauni lille noppida, aga kohalikud giidid paluvad seltskonnal küllalt tungivalt selle vaimustava muistisega lähemalt tutvuda.

Gorestseenid olid paigas, jabur oli ka. Ühelt hetkel sibavad killertaimed kui Usain Bolt, kes on starteri käest nõgesepuhmaga nähvaka saanud, teisel lesivad lihtsalt rahulikult kivi peal, võtavad päikest ja teevad hääli. No  ei saa sellist filmi tõsiselt võtta ja seda ei tohiks tõsiselt teha. Aga püüti ikkagi vaataja emotsioonidel mängida ja tegelastele kaasa tundma panna.

Küllalt lahja.

sa mängid õudusfilmis ja sul on seljas bullseye särk, mis arvasid, et juhtub?

Clash of the Titans (2010)

Hadesel on käsi Kerberosele kepi loopimisest ära väsinud ja vanake tuleb endale maa peale abilist nõutama, valib välja krapsaka nooriku Andromeda ja vanakooli härrasmehena küsib ikka ka piiga isalt luba. See vana tõhk koogutab aga allilma kunni näo ees nii et selg paigast ära ja siis paneb joonelt Perseuse juurde, et see aitaks pahaaimamatule taadile vimka visata. Perseus kogubki kamba kokku, varastab endale relvad ja tiivulise hobuse, viib mitu ohustatud mütoloogilist liiki väljasuremise äärele ja ratsutab lõpuks päikeseloojangusse.

Kui siit mingit ajaloolist tõde otsite, siis olete ise rumalad. See oleks võinud olla puhas silmarõõm, 125 millioni dollari eest peaks ju saama korraldada päris palju. Aga mulle jäi selline tunne, et põhiliselt korraldati selle raha eest basseinipidusid, kus võttemeeskond prostituutide rindade vahelt tuhksuhkrut lakkusid. Harryhauseni kiilaspea nimel, nähke ometi selle CGI-ga veidigi vaeva, eriti kui see peaks kogu filmi kandma. Ma olen Maxima mänguasjade riiulil ka paremaid Medusa päid näinud. Asylumi mehed itsitavad pihku praegu.

Nagu arvutimängu oleks vaadanud.

Salvage (2009)

Kallil jõuluajal sõidab mees koos tütrega naisele külla. Jõuavad vähe varem kui oodatud oleks ja rikuvad kõigil asjaosalistel natuke pühadetuju. Palju rohkem rikuvad seda pühadetuju aga ei tea kust ja ei tea miks välja kargavad sõjaväelased, kes enne tulistavad ja siis küsivad küsimusi.

Inglastelt oleks rohkemat oodanud. Vähe püütakse suletud ruumi ja teadmatusega pinget kerida, aga olematu sisuga on seda ikka väga raske saavutada. Isegi huumorit ei ole.  Mis inglise horror see on, kus väheke koomuskit ei tehta.

Junn (ma ei suuda ette kujutada, mis filme need inimesed veel näinud on, kes seda Instant Classicuks, Seriously Shocking Chilleriks või Most Terrifying Film of the Yeariks nimetavad).