Iga küsimuse vastuse mõtlemiseks on kaks sekundit aega. Mis on maailma naljakaim film? Kes on maailma halvim näitleja? Kes on maailma seksikaim näitlejanna? Kes on maailma huvitavaim lavastaja? Kes peab maailma parimat filmiblogi? Kes on maailma vingeim produtsent?Kas just kahe sekundiga, aga siiski suhteliselt kiiresti suudaks ilmselt mingi vastuse enamikule küsimustele välja purtsatada, ehk vaid vingeima produtsendi nimetamine võttis vähe kokutama.
Tegelikult on mul lausa selline aimdus, et isegi suvalise produtsendi nimetamine võtab pisut kokutama. Sellise, kes tõesti põhikohaga produtsent on. Mitte sellise, kes oma ego rahuldamiseks on kirjutanud stsenaariumi, ise mängib peaosa, loomulikult istub ka lavastajatoolil ja on siis ka oma isikliku papi mängu pannud.
Üheltpoolt võib ju muidugi mõelda, et mis sest produtsendist ikka. Näitlejad mängivad, lavastaja lavastab, tema annab ju ainult raha. Aga vähemalt minu jaoks on Dino De Laurentiis täpselt samasugune kvaliteedimärk nagu Terry Gilliam või Katherine Hepburn. Barbarellas oli ju ka Jane Fonda, Diaboliku lavastaja oli Mario Bava, Conanites mängis Arnold, Army of Darknessis Bruce Campbell, aga mina küll ei julgeks selle peale kihla vedada, et näituseks Jerry Blockbusteri rahadega filmitult oleks nad sama märkimisväärsed välja kukkunud.
Nii et, kui ma enne vaatama asumist teadsin Flash Gordoni kohta, et tegemist on ühe halva 1980. ulmefilmiga, millele Queen on muusika teinud, siis algustiitrite ajal vilksatanud DDL nimi andis kindlustunde, et suure tõenäosusega pakutakse üht säravalt halba 1980. ulmefilmi, millele Queen on muusika teinud.
Ning täpselt nii ka läks. Planeet Mongol elab kogu universumi valitseja Ming the Merciless, kellel kammerteenriks on Darth Vader ja kelle suurimaks mureks on litsakas tütar, nii et mees maandab omi pingeid suvalistele planeetidele loodusõnnetusi kaela manades. Õnnetu juhuse läbi valib ta oma järjekordseks mängukanniks aga planeet Maa, kus elab hulluvõitu teadlane, kes on oma kodus kosmoselaeva valmis nokitsenud, mille pardale ta ülikavala nükkega meie kangelase ja tolle potentsiaalse silmarõõmu meelitab. Täiesti juhuslikult saabki laev ilmaruumis just täpselt planeet Mongole pihta ja Flash Gordon peab mängu panema kõik oma oskused, et Mingile koht kätte näidata, oma tulevastele laste ema välja valida ja lindmehele vaprust õpetada.
Peaaegu nagu Barbarella. Aga mitte päris. Ei oskagi päris täpselt näppu peale panna, kus ja mis vajaka jäi, sest no mõelge nüüd ise. Queen teeb mussooni, Ornella Muti, Brian Blessed ja Timothy Dalton näitlevad, Flash Grodon tacklib terve keiserliku ihukaitseväe, valusalt lõikav dialoog, auklik stsenaarium, kõik oleks nagu olemas. Ainult uuristavaid usse ei näidatud. Ilmselt siis see ongi. Oleks uuristavad ussid ka Ornella Mutist üle käinud paneks 10/10. Aga praegu jäi kuidagi poolde vinna.
teeme ka täna midagi vä?
passige nüüd peale, kohe tulevad uuristavad ussid.
kes, kurat, jättis purgile kaane peale panemata? ussidest on nüüd ainult mälestus.
0 comments:
Postita kommentaar