Kui juba klassikaliste ulmefilmide kallal torkimiseks läks. Andromeda Strain on nagu Dr. House kohtub CSI-ga. Mis automaatselt ei tähenda midagi halba. Pigem just vastupidi. See hetk, kui mehel randmest punast liiva nirisema hakkas olin ma täiesti kindel, et siit tuleb üks igavesti hea film. Maaväline eluvorm, mis muudab vere liivaks. Superlahe idee.Kahjuks leiti aga siis, et vaataja on sellega taskus ja superlahedate ideede asemel hakati uskumatu põhjalikkusega näitama desinfitseerimisprotsesse, robotkäte osavust purgikaante eemaldamisel ja väikeloomade koolemist. Stiilis, et vaadake kui vinged asjad meil siin on ja vaadake nüüd mida põnevat selle masinaga saab teha ja kui te veel seda masinat näeksite, mis meil teises toas on. Masin mis teeb bing.
Mis aga tähendas, et enamus aega oli igav. Ja kõik väikesed ebakõlad, mis silma jäid ja muudes oludes ka kohe unustatud oleks, jäid häirima. Kas Dr. Ruth nägi tõesti esimest korda oma karjääri jooksul plinkivaid tulukesi? Kas sidesüsteemid trükkisid aga paberit välja, aga kuna kelluke polnud tilisenud, siis ei viitsinud keegi neid lugeda? Mis mõte oli kogu sellel desinfitseerimisprotseduuril, kui alumist tasandit eraldas esimesest tegelikult vaid kolm ust ja kui laserid isegi koperdavale inimesele pihta ei saanud, siis mis lootust neil vilka närilisega olnud oleks? Ning kõige suurem ämber. Mis mõte on terminalidel, millele ohu korral ligi ei pääse? Oht on küll isoleeritud, aga kuna ainus võti on samuti isoleeritud piirkonda, kus ühtegi terminali ei ole, siis lendab kogu kompleks ikkagi õhku. Mõistlik.
Ning nii lubavalt alanud film vajuski ära pikaksvenitatud telesarja osaks, mille algus oli põnev, mille lõpus toimus heureka moment ja nende kahe sündmuse vahel näidati toonast tipptehnoloogiat.
see muhe stseen oli ka suhteliselt filmi alguses. kui teistest akendest kiigati sisse ühekaupa, siis selle ümber tõugeldi kahekesi.
2 comments:
Raamatus seletati ära - pigem anti mõista - et epilepsiahood algasid selle arstinärul alles hiljaaegu ja ta polnud neist ka ise teadlik (eitamise värk) ja kahte terminali polnud sellepärast, et projektimuutuse pärast ei olnud neid jõutud paigaldada...laserid olid ka raamatus uinutinoolega asendatud ning mõeldud põgenenud loomade jaoks.
Andromeda polegi selline raamat millest saaks väga haarava* filmi teha, kuna enamus raamatust koosneb sellest, mida sa ka üles loetlesid, aga ta on miskipärast huvitav. :D
*Teleflmis kaasati pingestamise eesmärgil tegevusse veel vallapääsenud tuumapomm ja nipet-näpet ühte-koma-teist.
Raamat oli jah vääegade aeglaselt kulgev tükk kus kulutati ohtralt lehekirjaruumi, et seletada elektronmikroskoobi tööd või siis sellele preparaatide valmistamise tehnoloogiat. Samas oli mingil arusaamatul põhjusel päris põnev lugemine. Võibolla on Crichtonil lihtsalt ülemõistuse hea jutustamisoskus ?
Filmi üritasin kunagi ammu ka TV pealt vaadata aga uni tuli peale ja pooleli ta jäigi.
Postita kommentaar