Film algas äärmiselt hästi, Mickey ja Mallory laadis hästi. Aaron Eckhart vaoshoituma Mickeyna ja Paulina Porizkova litsakama Malloryna. Aga stseen lõppes ära, tegevus hüppas öisest bensiinijaamast lapsendamisest unistava sojapiima tarbiva keskklassi perekonna majja ja nii kõrget taset enam saavutada ei suutnud.
Oma kuritegeliku mineviku eest pagenud Casey vanad patud/sõbrad jõuavad talle ikkagi järele ja elusast peast päikeseloojanguni vastu pidamine muutub iga hetkega vähetõenäolisemaks. Uusi värvikaid tegelasi hakkab tema ukse taga kobistama järjest tihedamalt ja Casey Kolgata tee muudkui venib ja venib pikemaks.Põhiline asi mida filmile ette heita on nende värvikate tegelaste suhtes üles näidatud hoolimatus. Toodi tegelane kohale, lasi tal natuke asjatada ja lükati siis kõrvale, et järgmisele ruumi teha. Näiteks Aaron Eckharti kasutati tegevuse käimalükkajana ja siis veel paaris üksikus episoodis. Raiskamine. Elektrisaega Billy Hill sai nii kiiresti litaka kirja, et ei jõudnud ohutustehnika manuaaliga poole pealegi.
No ja siis veel lisaks minu isiklik ettekujutus seksikusest. Latekskleit seda ei ole. See Dallas, kes filmi keskel tegutses ei näinud enam välja kui veidi litsakam Mallory, ta nägi lihtsalt litsakas välja.
Nii et üldises plaanis, päris normaalne põnevik, aga mitte nii hiilgav, et ma seda pubis õlut libistades kõrvalistujale soovitama tõttaksin. Muide, sellise end järjest enam pahandustevõrku mässiva mehe loo on James Hadley Chase pannud kirja oma raamatus Tiigril Sabast (Tiger by the Tail). Raamat oli väga hea ja kiire uurimistöö paljastas, et 57. aastal on sellest ka film vändatud.
päris pädev viimane soov
Bono poolvend
1 comments:
Ähh, mina küll soovitaksin, no ilmselt mitte õlleklaasi taga ;)
Postita kommentaar