Saadananahad / Les diaboliques(1955)

Henri-George Clouzot film on suures osas naistest. Täpsemini sellest, kuidas nad ühe mehega hakkama saavad/ei saa. Christina on Micheli naine ja Nicole on Micheli armuke. Ühel hetkel otsustavad mehest tüdinud naised pead kokku panna ja mõtlevad välja täiusliku mõrvaplaani. Hiir jookseb ise kassidele suhu ja süüakse ära. Ootamatult selgub aga, et hiir ei olegi seal kus ta võiks olla ja ega ei olegi enam ka päris selge, kes seltskonnast see hiir ikka tegelikult on.
Tänu tugevale ja päris koledale lõpule jäi üldmulje filmist täitsa positiivne. Õhku jäeti ju isegi topelt-tünga võimalus.

I saw her. I know that I saw her.

Muus osas oli tegemist mu meelest natuke liiga pikaks venitatud (vaatasin 116 minuti versiooni) aeglases tempos kulgeva põnevikuga. Lõpplahenduse valguses ei oska küll nimetada midagi mille lihtsalt julmalt välja lõigata oleks võinud, aga veidi kokkupoole suruda oleks võinud seda vahepealset osa küll. Vanaldase detektiivi mängu toomine oli näiteks vägagi kohmakalt deus ex machina laadis teostatud.
Ja siiski, puhtalt lõpu pärast (no ja mõrvaplaan oli ka kobedalt välja mõeldud), julgeks soovitada.

neiuke, mis sul küll seal korvis on?
lisaks Shiningule tuli see stseen tuttav ette ka ühest itaalia giallost. l tuo vizio è una stanza chiusa e solo io ne ho la chiave.