sina hääletad, mina vaatan

02 jaanuar 2010

Kaleidoskoop Osa II

Jätkame uuel aastal sealt kus vana pooleli jäi.

An American Werewolf in London(1981).
Kaks noort jänkit tulevad seljakotid seljas üle Suure Lombi Vana Hea Inglismaa maapiirkondadega tutvuma. Ilma erilise külalislahkuseta näritakse üks päris katki, teisele jääb eluvaim aga õnneks sisse. Õnneks on muidugi halb sõna siinkohal.
Suure pauguga 70. lõpus alustanud John Landis on ainult kiidusõnu väärt. Esiteks selle eest, et vana ja leierdatud libahunditeemat veidi teises nihkes esitata oskas. Veidi zombievürtsi oli küll viimane mida oodata oskasin.Teiseks ja veelgi olulisemaks see, et soust üldiselt sellise mõnusa Vana Hea Inglismaa mekiga oli. Vana hea vakatava pubi stseen ja portfelli ja vihmavarjuga härrasmees ja maailma kõige rahumeelsem bobby. Killuke huumorit tuleb igale õudusfilmile ainult kasuks.Eriefektide meestel kiitus hundiks muutumise-, lavastajale metroo- ja stsenaristile lõpustseeni eest. Muusikavalik oli ka minu kõrvale väga meeldiv kogemus.

Funny Games(1997).
Kaks noormeest tulevad naabriperelt mune laenama. Et nendega žongleerimises nad väga osavad ei ole, hakatakse hoopis uut mängu mängima. Naabripere muutub järjest mornimaks.

Vana perv Haneke ajas kriitikud Naljaka Mänguga täitsa kihevile. Cannes'i Kuldse Palmioksa kandidaat ikkagi. Õudusfilmi kohta kõva tulemus.Mu arust jäi lahjaks. Kõva stardiplatvorm oli olemas, aga ei juletud seda viimast vinti sugugi peale keerata. Põhiline viga selles, et üks kurinahk vahel kaameraga suhtles. Ei ole võimalik mitte kuidagi selgemalt öelda, et rahunege kallis vaataja, see on ainult film. Kogu loodetud psühholoogilise õuduse laeng maandati sedaviisi ära.

Malizia(1973).
Naine sureb, jättes mehe ja kolm poega kurja saatuse pillutada. Pime juhus pillab aga naisekätt vajavasse majapidamisse kenakese koduabilise. Vana sokk ees ja noored täkud tema eeskujul püüavad neiukese soosingut võita.

Algas film naeruga läbi pisarate. Ühe äärmiselt koomilise matusestseeniga. Mida edasi seda mustemaks aga pilt läks. Mängu toodi järjest räpasemad vahendid ja lõpuks oli peaaegu kogu seltskond end ebameeldivaks mänginud. Oma eesmärkide saavutamiseks oldi kõigeks valmis. Isegi esmapilgul süütu kannatajana paistnud Angela osutus tegelikult lihtsaks kullakaevuriks.Kena naisenimena kõlav Malizia tähendab muideks eesti keeles pahatahtlikust (malice).

Hangover(2009).
Neli meest lähevad Vegasesse poissmeestepidu pidama. Pohmakas on väikseim neist muredest, millega järgmisel hommikul silmitsi tuleb seista.

Nüüd on siis mulgi möödundaastane tippkomöödia nähtud. Ei olnud viga midagist. Parajalt õllesena oli naerukohti rohkem kui ühe käe näppudel üle lugeda oleks saanud, üle kümne siis. Sellest saab ilmselt ka tulevikus selline Euro Tripi(2004) tüüpi film, mida parema puudumisel üle vaadata kärab.Tähelepanu sellele, et võrdluseks on Euro Trip, mitte mõni tõeliselt klassikaline linateos, nagu Young Frankenstein(1974) või lähemast minevikust Thank You for Smoking(2005).

Where the Truth Lies(2005).
Noor ajakirjanikuhakatis on otsustanud välja uurida, kuidas sattus kahe kuulsa koomiku hotellitoa vanni noore neiu alasti laip. Juhtumist on kahjuks juba viisteist aastat möödas, nii et tõde teavad ainult koomikud ise. Kui nemadki.
Täitsa pädev põnevusfilm. Seksi ja vägivalda täiesti arvestatavas koguses. Vahel täiesti ootamatust allikast. Ajaviiteks täiesti kõlbulik. Mina küll ära ei arvanud, miks ja kuidas neiu sinna vanni sattus.

Phantom of the Paradise(1974).
Noor Elton Johni moega helilooja jääb oma kantaati ettekandes valele inimesele kõrva. Järgneb kompott Faustist, Ooperifantoomist ja rokkooperist.
Kõige rohkem Ooperifantoomist. Kõige parem rokkooperi osa. Paradiisi avamisstseen, kui täpne olla. Ja päris lõppu veel ka näpuotsaga Dorian Gray portreed.Kogu see puder osutus aga täiesti söödavaks, veidi küll venis, aga alla läks siiski kenasti.
de Palma on ka kätte võtnud ja nokitseb uusversiooni kallal, aga see on veel väga toores projekt. Natuke huvitav on küll mis sest välja tuleb.

RocknRolla(2008).
Vene härrasmees otsustab Londonis kinnisvaraäri ajama hakata. Operatsiooni ladusaks kulgemiseks tuleb kohalike ametimehi veidi määrida ja selleks võtab ta ühendust kohaliku ristiisaga. Ritchile kohaselt asuvad aga igasugu väiksemat masti tegelased suurte kalade varjus omi väikseid asju ajama.
Hea meel, et Guy jällegi häid filme teeb. Uudsus on küll kadunud huumorit oli vähem, tegelased ei olnud päris nii värvikad, kui oleks oodanud, aga ehk oligi RnR mehele pärast abielu lõppu teraapia eest. Ronis tagasi ree peale ja niipaljukest kui ma uut Sherlockit näinud olen, siis see paistab küll uudne tulevat.

1 comments:

MNC Broz Tito ütles ...

krt..."funny games" oli küll hea film, peaks kohe üle kohe vaatama...