sina hääletad, mina vaatan

10 jaanuar 2010

Õnnelikult elu lõpuni? / Ils se marièrent et eurent beaucoup d'enfants(2004)

Yvan Attali film on suures osas meestest. Täpsemini sellest, kuidas nad naistega hakkama saavad/ei saa. Fred ei suuda/taha oma mitmestest tüdruksõpradest ühtegi teistele eelistada, Georges suhtleb oma naisega suures osas kõrgendatud hääletoonil, Vincent peab armukest ning Johnny Depp teeb Johnny Deppi (näeb välja salapärane ja kiirgab oma kehast niipalju soojust, et piisavalt lähedale sattunud naisel tekib tahtmine end riietest vabastada).
See on tegelikult sohk, et ma Deppi üldse ära mainisin, sest kokku saab ta ekraaniaega umbes viis minutit. Pigem tegi ta Yvanile väikese teene, et inimesi filmi vaatama meelitama. Amatöör vandenõuteoreetikuna lugesin ma seda võimalikult laiale massile meeldimise soovi välja ka filmi heliribalt kostuvast muusikast. Puha ingliskeelne. Samas kogu progressiivne ühiskond teab, et prantsuse keeles laulev Barry White mõjub naistele sama efektselt nagu jalge alt tõmmatud vaip (Onu Kalveri tasuta kohtingunipp).
Muus osas mul etteheiteid väga ei ole. Korralik suhtedraama. Võibolla oleks võinud viisteist minutit varem ära lõpetada.
umbes siin.
Aga see soov võis tuleneda ka sellest, kuna edasisest selgus, et Vincent osutus suhteliselt lolliks meesisendiks.

väike product placement
päris huvitav mäng tundus
ja siis hiilisid kaks tosinat punanahka mulle selja tagant ligi...

0 comments: