Ilsa, SS Hundilita

Blond bombshell Ilsa oli kui hüpiknukk, mis ikka ja jälle oma kastist välja vupsas ja meelde tuletas, et kui sa ei ole näinud teda SS mundris, siis sa ei ole midagi näinud. Ilsa, She Wolf of the SS(1975) pidi olema kõigi expoitationfilmide ema, kõige jälgim, kõige šokeerivam, kõige kõige.
Kes ei tea, siis on võetud women in prison konseptsioon ja sellele sõlm peale keeratud. Pahad vangivalvurid on riietatud natsikostüümidesse. No ja et sellise filmi sihtgrupiks on oma räpastes koobastes plaadivirnade vahel elavad filmifriigid, kes reeglina on meessoost, siis nii piinaja ja piinatavad on suures osas naised. Ja piinamise mõistet tuleb siinjuhul väga laialt mõista, on nii traditsioonilisemat, katlas keetmist ja kehaosade eemaldamist, kui ka alternatiivsemat, non-stop sex show.Aga ei hakanud see kaadervärk tööle, ei šokeerinud. Ega neid jälkuseid tegelikult ju väga detailselt ei näidatud ka, kas seisis lihtsalt keegi ees või siis oli ketšupipudel kaadrisse unustatud. Ainus selline tõeliselt ränk stseen oli õhtusöögilauas neiuga, kes jääkamakal tasakaalu pidi hoidma, ülejäänud olid lihtsalt pildikesed inimestest oma tööd tegemas. Ei mingeid emotsioone, ei mingit kirge. Seksiga sama lugu, tehti mis lavastaja oli käskinud ja koostati samas poenimekirja.
See osa minust, kes tahtis läbi raputatud saada, on selle üle muidugi nördinud. Samas ega ma mingit snuff filmi ka näha ei oleks tahtnud, kuidas nahkmaskis Ilsa käib ja tasakesi naeru pugistades käed küünarnukkideni veriseks teeb. Minu taluvuspiirini jäi praegu aga veel kõvasti maad ja just seda ma filmile ette heidangi. Need harvad korrad, kui ma sellist kraami vaatama asun, siis ma tahaks, et saadud doosist pikaks ajaks jaguks. Ei olnud siin seda loodetud vurtsu.
See on nüüd muidugi lihtsalt oletus, aga ma arvan ennast ka teadvat, kuhu see punch kadunud on. Teise Maailmasõja lõpust on möödunud 64 aastat, minu jaoks ei seostu natsikostüüm millegi isklikuga. Mul ei teki sellega seoses mingeid mälupilte. 1000 aastane reich ja tema sümbolid on lihtsalt osake ajaloost, küll negatiivse varjundiga osake, aga ei midagi rohkemat.

lõpuks vuras õuele Hans Gruber oma pisikese tankiga ja ajas asjad jonksu