sina hääletad, mina vaatan

06 aprill 2009

Vedrunoakese Õeksed

Switchblade Sisters(1975) on neist mõnusalt juustustest Jack Hilli filmidest, mida näinud olen siiani see kõikse naljakam.
Mees on võtnud ühe tavalise ameerika kooli ühe tavalise nahktagides seltskonna, andnud neile relvad kätte ja siis filmi vändanud. Oponentideks on neile valitud poliitiliselt teadlikud noored, kes vabal ajal mööda linna furgooniga ringi vuravad ja vaestele suppi ja narkotsi jagavad.
Senised jõuvahekorrad lööb aga balansist välja tundmatu näitsik, kes valib kohvikus istumiseks vale laua. Noad hakkavad välkuma, kuulid vihisema ja noorte neidude südamed kärssama. Tempo tõmmatakse üles ja tagasi ei vaadata.
Huumoripool tuleb sisse sellest, et Jack on võtnud mingist oma varasemast stsenaariumist tekstid ja käskinud need neidudel ette lugeda. Kui ikka kaks tibi üksteist määnideks kutsuvad siis minu huumorisoon saab sellest kõditatud.
Etteheitena tahaks norida selle kallal, et ei ole üldse mõtet hakata mingitele sügavamatele allhoovustele vihjama, kui teemat tõsisemaks ajada plaani ei ole. Näiteks jäeti mulje, et Patchil ja Crabsil on omavahel veel mingi eraldi diil, mis lõpuks automaadivalanguga päädis, aga selle õrna vihjega teema ka lõppes.

My brother from another mother. Taustal esimees Mao.

3 comments:

mozza ütles ...

oh seda ajumäda! jälle 1 jaburajura.

Kalver ütles ...

lahe. arvasin et ainult ma ise ja veel paar inimest loevad mu blogi, aga nagu välja tuleb siis on neid huvilisi rohkemgi. katsun lähemas tulevikus siis ka ühe dokkfilmi itaalia juustutootjate elust ära vaadata, et ka elitaarsema maitsega lugejatele endiselt imponeerida.

metsavana ütles ...

Ajumäda on tõesti üks ohtlik haigus ja sellele viitavate sümptomite korral oleks tark pöörduda filmiblogide asemel kiirelt kogenud meedikute poole.