Wong Fei Hung(1991) on tehtud tükk aega enne seda, kui Tiiger ja Draakon pisukese võitlusfilmide buumi tekitasid, mis nüüdseks ka animeeritud esindaja saanud. Tuleb aga hoiatada, et kui värskelt pandakaru seiklusi vaadanud filmihuviline OUaTi Chinast samasugust janti ootab, siis saab ta tünga.
Hiinlased on nimelt võtnud ühe legendaarse mehe elust teadolevad faktid, seganud need rahvasuust kuuldud juttudega, lisanud näpuotsaga huumorit ja kamaluga kultuuride põrkumise valu ning saanudki nii filmi kokku. Ajaloolise tõega siis nii nagu tavaliselt, kui filmitegijad ise väidavad süütute silmadega, et põhineb absoluutselt kindlatel tõsielulistel faktidel. Aga kurb oli küll vaadata, kuidas hiinlased selle asemel, et ameeriklaste ja inglaste käest õppida, mis neile kasulik, lasid endale ajada p..ka kullamägedest ja kulutasid energiat omavahel kemplemiseks. Samahästi võid vanglas dušši all kõva häälega küsida, et ega kellegil pole vaja aidata maast seepi otsida. Mingi rahvuslik uhkus võiks ikka olla.
Film on ju tegelikult väga hea, vaatamata sellele, et sinna on tõesti enamvähem kõik kokku kuhjatud, mis valgel inimesel idamaadega seostuda võiks, aga just see allaheitlikus saab selleks tõrvatilgaks, mis kiidulaulu pärsib.
Hiina varjuteater...
ja klassikaline
Mary Poppins
Kentmanni tänav
täielik ja puhas geniaalsus, mis redelite abil korda saadeti
0 comments:
Postita kommentaar