Hõffi näidiskava

Nüüd on see siis ametlik. HÕFFi kava on täies hiilguses üleval, mis tähendab, et üle terve Eesti istuvad inimesed laua taga, närivad pastakaotsa ja püüavad paberile panna plaani, kuidas nelja päeva jooksul näha võimalikult palju filme ja jõuda seal vahepeal ka usinalt sotsialiseeruda. Et ülesanne veelgi raskem oleks, on sel aastal kasutuses KOLM saali, nii et eelnev kodutöö on hädavajalik, et mitte ühel hetkel avastada, et korraga on vaja kahes kohas korraga olla. Abistamiseks postitan siia ühe näidiskava.

Neljapäev - vaikne soojendus.
19:30 Maniakk - treilerist paistis noort Argentot, jälitav kaamera, helkiv tera, toonid olid ainult valed. Aga avalöögiks tundus täitsa magus.
22:30 Enter the Dragon - esimene film eriprogrammist mis kõigil meestel käed värisema peaks võtma, Leonid Volodarski ninahääl esimest korda.

Reede - hoog üles
17:00 Blood C - anime ei ole küll minu teema, aga et verd lubatakse, siis annan võimaluse.
19:00 Kill List - ega ma väga aru ei saanud, mis see film endast kujutab, aga treiler oli intrigeeriv
esimene valikukoht 20:45 DANGER 5 või 21:00 Berberian Sound Studio - kas midagi mõnusalt jaburat või mõnusalt atmosfäärikat.
teine valikukoht 22:30 Terminaator või 22:45 Shopping Tur - kas Leonid Volodarski ninahääl teist korda või  venelaste zombiekomöödia
00:30 Sawney - Helmuti poolt väga kaval Inbred tutvustuses ära mainida, raju bodyhorror ka üldiselt väga ei imponeeri, aga äkki...

Laupäev - punn põhjas
12:15 American Scream - varajastele ärkajatele väike humoorikas dokumentaal Halloweeni kahjulikust mõjust
16:30 ABC of Death - kui film on pooltki sellest, mis treilerist aimdub on tegemist kohustusliku vaatamisega
19:00 Omnivoros - tundus kahest laupäeval linastuvast hispaania filmist see asisem tükk
20:45 DANGER 5
kolmekordselt raske valik 22:30 Lone Wolf McQuade või 22:45 Dear God No! või 23:00 Mad Max 2 - kas Leonid Volodarski ninahääl kolmandat korda või midagi parasjagu pöörast või puhas klassika

Pühapäev - vaikne pohmelus
12:00 Sightseers - terake musta huumorit enne kojusõitu.

Ja kui keegi veel kahtleb, kas üldse tasub seda Haapsalu trippi ette võtta, siis natuke reklaamteksti täiesti tavalistelt inimestelt.
Olen ikka endale ja oma sõpradele öelnud:" Kui maailm tahab hulluks minna, siis ei pea meie seda koos temaga karjas tegema."
kes peaks seda rõvedust vaadata tahtma...ei kujuta ette.
Ma kaldun pigem arvama, et tegemist on olukorraga, kus muu endast lugupidav maailm on keeldunud selle filmi (esi)linastamisest!
Tundub, et taoliste filmide tegijate ja vaatajate tundemaailm on tõsiselt kahjustatud... Kuidas on võimalik selge mõistuse juures olles tahta filmida taolisi õudusi? Milleks? Ja mida tunnevad selliste filmide vaatajad, kes teevad ju seda oma vabast tahtest? Mis see on, mis sunnib pealt vaatama teise inimese mõrvamist? Ja miks selliseid filme on vaja kellelgi reklaamida ja suure raha eest siia vaiksesse Eestisse tuua.