CGI või asi. Mingi luider tiiger paadis, puude latvades keegi ei karelnud, vee peal ei jooksnud. Voh kus oleks alles lugu olnud. Elasin laevahuku üle, jätsin selle lolli looma paadiga hulpima, ise määrasin tähtede järgi oma koordinaadid ja panin padavai üle vee kodu poole ajama. Nüüd jändas 227 päeva selle elukaga. Vähe üksluiseks läks. Vähemalt värvid olid ilusad.
Ja lugu ise lainetas tasa-tasakesi oma lõpu poole, kuni päris lõpus, siis kui enam midagi oodata ei osanud, välku lööma ja müristama hakkas ja kõik eelnev hoopis uude valgusesse asetati. Tund ja viiskümmend minutit vaatasin ma seda värvide pillerkaari ja mõtlesin, et no mis ometi selle filmi fenomen on. Kas vene rahvarõivad hetkeks seljast võtnud Depardieu, tiibadega kalad, leegion pehmeid karvaseid elukaid või see et kui film läbi sai, siis andis veel tükk aega mõtiskleda teemal, et mis juttu ise oleks neile kahele japsile rääkinud.
 |
| üks viktoriiniküsimus veel, kas Piscine Molitor Pateli lugu oma hüüdnime saamisloost oli väljamõeldis või mitte? |
0 comments:
Postita kommentaar