15 september 2010

Machete (2010)

Järgmine kord, kui keegi tuleb rääkima, et Van Damme ja Seagal on mingid mõttetud vennad, et nad Expendablesi mängima ei läinud, siis sõltuvalt meeleolust ja ütleja füüsilistest atribuutidest on tegutsemisvariante küll mitmeid, aga üheselt määrab selline avaldus ütleja kohta ära, et tegemist on täieliku ignorandiga, kes kuskilt midagi kuulnud on, aga tegelikult asjadest midagi ei tea.
Esiteks keeldus madalalaubalist märulit heaks meelelahutuseks pidav Stallone Jean-Claudele vastu tulemast ja filmi intriigi juurde toomiseks stseeni Luikede Järvest (Matthew Bourne lavastatuna) sisse kirjutamast ja teiseks oli Seagalil midagi paremat teha.
Valimine on küll tõesti tänamatu töö, aga filmiblogija peab vahel ikkagi südame kõvaks tegema ja karmi tõe välja ütlema. Machete on parem film kui Expendables. Ühe kõva plussina on Rodrigueze film ju kohe tükk maad rohelisem. Ja roheline olemine on ju ometi tähtis. Igatahes tuleb filmi puhul roheline olemise all mõista loomulikult tema taasvaatamise tõenäosuse protsenti ning Machete puhul on see Young Frankensteinile (igavate numbrite asemel on selle skaalal otspunktideks filmid. Ühes servas Sex and the City, teises YF) äärmiselt lähedal, lühendite keeles siis TV p(Machete) = 0,9 YF. Nii kõrge rohelisuse aste on tingitud neist rohketest stseenidest, mis suu kõrvuni vedasid ja silmad sädelema panid. Missugune tümikas see peaks küll olema, kes ei heldiks nähes, kuidas Danny Trejo teise mehe peensoolest kinni hoides akna taga kõlgub. Silmad on tal ju nii hellad.Aga. Alati on ka mõni aga. Kuigi ma Machetet kunagi veel vaadata kavatsen, ilmselt vaatama satun, sest heade filmidega juhtub tihtipeale, et neid satutakse uuesti vaatama, ei ole tegemist päris 10/10 filmiga. Ja ei ole sellepärast, et ta ise näitas algusega ära milline üks tõeliselt vinge 10/10 film olema peaks. Selline energia ja brutaalsus, mis esimese madinastseeni käigus saali paisati, pani mind mõttes juba erinevate ülivõrrete ülivõrdeid välja mõtlema. Kõigi lahingute ema on ju juba lootuselt kulunud väljend, kui seda ka 3. Matrixi kohta kasutada võib.Edaspidi tuli kõigi nende vingete stseenide vahele aga liiga palju uimerdamist. Liialt palju keskenduti selle vana ja kulunud loo rääkimise peale. Vähem möla, pikem samm. Rohkem soolikate otsas rippumist ja basseinis aelemist ja murutrimmeriga ihukaitsjate hirmutamist. Selleks ju montaažiruumis käärid ongi, et filmi tempot alla kiskuv liigne liha maha nüsida, mille pagana pärast oli vaja iga viie minuti tagant Seagalit Jeff Faheyle ühte ja sama ähvardust tegemas näidata.Seda enam, et Stevenile piisas vaid sellest viimasest vastasseisust Machetega, et kinoajaloo ühe vingeima surmastseeniga end igaveseks etteheite, miks sa paks poiss Expendablesi mängima ei läinud, suhtes puutumatuks muuta.Ning lõpetuseks veel ka minu arvamus sellest, miks peaks sellise klassiga mees nagu de Niro sellise klassiga filmis kaasa lööma. Nalja pärast loomulikult. Törts eneseirooniat. Kuigi ei ole kuulnud, et mees ise kunagi kuhugi kandideerinud oleks, on tal poliitikas käpp mõõdukalt sees. Aitas ju jõudumööda ka Obama valimisvankrit võiduka finiši poole sikutada. No ja kui mees päris elus toetab neegri saamist presidendiks ja talle filmis pakutakse jahipüssist mehhiklasi kõmmutava senaatori rolli, siis minu meelest on tegemist tippklassist irooniapommiga.

2 comments:

Vridojedov ütles ...

Vaatasin just filmi ära ja...
...ei olnud pea ainumast kohta mis oleks meeldinud. Action oli ammu nähtud, verd oli rohkem kui eelmistes üle piiri läinud lugudes, koledad näitlejad olid inetud ja ilusad igavad nagu gruusia multikas.
Mitu korda tahtsin ära minna, aga siis ei oleks saanud pädevalt otsustada. Tunne oli nagu tegijad oleksid vaatajat pidanud imbetsilliks: n. kui maharaiutud käsi põrandale kukkus, siis näidati seda vähemalt 3 korda. Et näed käsi - käsi...nägid ikka või? Sain juba esimese korraga aru ja ei meeldinud mulle see asi/käsi. Kõikide märulistseenide lavastuslik võti sarnanes kahtlaselt "Pan Kleksi akadeemias" nähtutega - kuigi viimane ei olnud sugugi nii kehva film.
Ja lõpuks - miks peab valge inimene sellise ideoloogiaga filmi vaatama? Don Johnson oli ju õige asja eest väljas...või arvab keegi teisiti?

Kalver ütles ...

asjalik kommentaar, tänan vaeva nägemast ja väikese viivitusega vastan siis ka.

aga mida siis kinno minnes ootasid? kas Planet Terrori põhjal ei olnud juba ettekujutust olemas, et mida Machete endast kujutada võiks? minu arust on küll tegemist filmiga, mida on suht võimatu kogemata vaatama sattuda. No et kui poes alkoholileti ees seisad ja Ruskii Razmeri asemel Lauaviina korvi paned, siis võib tegemist olla hajameelsusega, aga et lähed b-kat. filmi vaatama ja kurdad pärast, et verd oli liiga palju...

filmi ideoloogilise külje pealt lahates, soovitan visata pilk peale teosele A Day Without A Mexican ning vältimaks samasuguse õpitud abituse levimist meie endi kallil kodumaal panen ette megaprojekti Vabaduse Müür, mis peaks Tšehhi klaasipuhujatele mitmeks aastaks tööd andma.