Vältimaks juba eos seda, et Riina Sildos järgmine kod Kolmeraudses Mihkli küsimuse peale, et kuidas Onu Kalveri esitatud väiteid kommenteerite, saaks nagu muuseas visata, et ah? mis? kesse? tema nüüd midagi Eesti Filmist teab, siis palun, siit tuleb kohe üks äärmiselt viks ja viisakas postitus.Praeguseks hetkeks on soe ja päikeseline suvi muidugi vaid helge mälestus, aga ühel sumedal õhtupoolikul, kui päike köögipõrandat kuldas, linnukesed kirsipuu otsas trillerdasid ja avatud aknast sulnis lihaküpsetamislõhn tuppa valgus, tundus et äkki ongi kõik nii hästi, kui poliitikud räägivad.
Loomulikult ma pidin midagi ette võtma, enne kui reaalsusega igasugune side kadunud oleks. Panin akna kõvasti kinni, tõmbasin kardinad ette, lasin kassi õue linde püüdma ja panin Sügisballi mängima. Ja sain ikkagi tünga. Hea film oli, raibus ja üldse mitte nii masendav, kui ma ootasin.Eriliselt tõstaks esile Taavi Eelmaad ja Juhan Ulfsaki. Need kaks karakterit jäid kõige säravamalt meelde. Üks Tiina Tauraitega oma unistusi jagamas ja teine neiule karmi tõde otse näkku ütlemas. Rain Tolgi näitlejatöö osas lubage mul aga äraolevale seisukohale jääda, seda ju tegelikult ei olnudki, mees oli lihtsalt tema ise.
Kui veel oleks osatud Soome pedofiili seiklused filmist välja lõigata ja lõpplahenduseks midagi asjalikumat välja mõelda, oleks tegemist lausa väga hea filmiga. Ja seda mitte Eesti filmi kontekstis. Peab vist selle surnud koera lohistamise ja toore maksa söömise ka ära vaatama.
0 comments:
Postita kommentaar