sina hääletad, mina vaatan

12 august 2010

Capitaine Conan (1996)

Esimene Maailmasõda oli selgelt liiga väheatraktiivne. Mehed istusid lihtsalt keset muda ja pori kaevikutes. Korraliku eepilist lahingut ja kangelaslike eneseohverdusi otsi tikutulega taga. Teine osa oli ikka palju võimsam. Sellisel arvamusel paistab vähemalt filmitööstus olevat. Tegelikult vist on põhjus selles, et Suures Sõjas puudus Hitleri masti vaenlane ja natsimunder on überseksikas aga see selleks.

Prantslaste oma Conan pole küll väljanägemisel sama imposantne, kui ameerika nimekaim, kuid sellest ei maksaks järeldada, et kolonel mingitki pidi kehvem mees oleks, kui isehakanud kuningas. Conan on sellist sorti sõjaväelane, kes oma meeste heaolu nimel on valmis nii mõnegi asja suhtes silma kinni pigistama, ülemustele südamerahuga hambasse puhuma ja erinevaid määrustike peab ta üleüldse tarvilikuks vaid kaheks asjaks, plotski keeramiseks ja tagumiku pühkimiseks.Igatahes pärast kõige masendavamat võiduteate ettelugemist, hakatakse armeed kojusaatmise asemel mööda Euroopat ringi solgutama. Alavarustatud ja igavlevad mehed teevad edasi seda, mida nad mitme aasta jooksul varemgi teinud on, röövivad, tapavad ja varastavad, kuid karistusmäärustikus näpuga järge ajavad kindralid hakkavad selle peale mehi kambakesi sõjatribunali alla saatma. Muuhulgas ka teki varguse ja äraeksimise eest. Ning ainus karistusviis mida tribunal tunnistab on surmanuhtlus. Ehk siis umbes sama teema, millega tegeles Kubricku Paths of Glory. Ainult et veel veidi absurdsema nurga alt.Maailm on mölakaid täis. Mingil hulgal neist on läinud õnneks ja nad on saanud oma mölaklikust sõjas välja elada (eriti õnnelikud on ohvitseripagunid õlale saanud). Nende mölakate kõrval on erinevais konfliktides sõdinud aga ka sellised inimesed, kes ei ole pärast sõja lõppu kõva häälega kuulutanud, et muudmoodi ma enam ei oska, kassapidaja pead püssikabaga sisse peksnud ning röövitud raha litside ja alkoholi peale kulutanud. Sõjas anti mölakale lihtsalt relv kätte ja õpetati ta seda kasutama. Ja kuigi ma leian, et surmanuhtlus on täiesti pädev karistusviis, ei saa minna nii lihtsa vastupanu teed, isegi sõjaolukorras mitte, et iga süüalune mölakaks kuulutada. Öelda, et tekivarguse juurest on vaid üks samm kabaga pea sisse löömiseni ja vang tulistamiskomando ette saata.

0 comments: