Poes vorsti ostan, siis ikka uurin, et ega ole pool soja ja pool kondistatud kanalihamassi. Selline segu võib ju soodne olla ja juriidiliselt on ka kõik korras, aga kuidagi ei tahaks sellise asja eest raha välja käia. Samas odav kinopilet suudab mind endiselt igasugu kaheldava väärtuse ja konsistentsiga asju vaatama meelitada.No aga Guy Ritchie ja Sherlock Holmes. Potentsiaali punnitab rohkem välja kui sojajahu keedusalaamist. Sest ikka ju loodad, et nüüd on see siis käes, Guy teine tulemine, et Madonna on אין סוף'i needuse tema pealt tõstnud ja nüüd mees alles näitab Maslennikovile kuidas ühte õiget Sherlocki filmi teha tuleb.
Kes vähegi filmiblogisid jälginud on, siis teab ta, et Maslennikov, Livanov ja Solomin võivad aga muretult edaspidigi Baker Streeti 221B enda koduks nimetada, järjekordne isehakanu küll kobistas esikus, aga mrs. Hudson küttis neil turja luuaga tuliseks.
Kusjuures tõsiasi on et, et dünaamiline duo on ekraanil kaklema pandud mind väga ei häirigi. Lõppeks on Watson endine sõdur ja Holmes poksis kibe käsi. Ma lihtsalt väsisin poole filmi pealt ära. Tüütuks muutus see sebimine. Stsenaarium oleks olnud nagu Dan Browni kirjutatud. Tormatakse ühest kohast teise, antakse kellelegi peksta, korjatakse mingi müstiline vihje üles ja padavai edasi. Vähemalt seoti lõpus otsad enamvähem holmeselikult kokku. Selle spirituaalse kogemuse osas ma jääks küll kahtlevale seisukohale.
Juba filmile eelnevaid treilereid vaadates trügis aga pähe mõte, et suhteliselt kurb kuhu see peavoolu filmikunst paistab jõudnud olevat. Vaid kindla peale minekud. Ainult värvilised võimsad vaatemängud, peaosades paar kuulsat näitlejat. Sisu juures on oluline, et vaataja plahvatuste vahel ka paar korda naerda saaks. Peaaegu mitte miski ei õigusta peeretava koera stsenaariumisse sisse kirjutamist.Lootus veel jäi, aga Gamekeeper parem olgu hea.
seda, et heliribal on meie oma kodumaine Folkmill kaastegev on ei ole vist keegi maininud. Karla pulm on selle toreda laulu nimi, mille saatel need kaks meest üksteist klobivad. Keegi Dubliners on sellest ka oma versiooni teinud.
Jake Gyllenhaal? Sellises filmis? Miks? Julgust sul võib ju olla, aga uhkust?
Napilt napilt oleks peaaegu ilma rahata ka seda filmi vaatama läinud, Holmes lõppes just parasjagu täpselt ära. Korraks käis selline mõte peast läbi, kui kinno jõudsime, aga õnneks olid piletid juba välja müüdud. Vedas. Selgelt palju meelelahutust oleks ühe õhtu kohta tulnud.
5 comments:
Orkutiõnn on ülehinnatud. Head blogiõnne!
Holmes ja Antikristus. Mõtlesin, et teed filmist nimega Antikristus ka juttu, aga nüüd jäi see saatana poja roll pealkirjas suts häguseks. Guy Richie on antikristus? Või pigem siiski Madonna? Rakvere lihakombinaat võib muidugi ka olla.
või, noh, tegelikult kui juba viiner siis parem ikka rakvere viiner.
Muide, kui sa siin Holmesi erinevaid ekraniseeringud jutuks võtad, siis mul on üks Hammeri Sherlock Holmes ilusasti ka plaadi peal olemas. Peter Cushing on Holmes. Lee, aga näe, tutkit, Watson ei ole, vaid mängib mingit Sir Henry't. No võta kinni, miks ta Watson ei ole.
Kui sa tunned, et haridusteel veel mõned lüngad, siis millalgi su poole tulles kahman kaasa.
Või ega ma muidugi tea, kas tudeeritaval võttis ehk hoopis senistest lühikestest Hammeri koolitustest kõhu lahti ja silme eest mustaks ning ehk enam ei taha Cushingut-Leed silmaotsaski näha.
punkt üks. blogiõnne on alati vaja.
punkt kaks. ei ole vaja asju nii keeruliseks mõelda. Noor Blackwood sigitati miskise riituse käigus, täpselt samuti nagu Rosemary laps, kes aga nagu teada oli Antikristus. Kiire deduktsiooni tulemusena järeldub siit üheselt, et Blackwood ongi Saatana Poeg.
punkt kolm. võid kaasa võtta julgesti, mul ongi juba mitu ülimalt teravmeelselt nalja välja mõeldud, millega vanahärrasid veel tögada annaks. Kavatsen näiteks Cushingut sohvapadjaga võrrelda.
Sohvapadjaga? SOHVAPADJAGA?
Mul on tunne, et sinu kasvatamatu jõnglase haridusteel on juba täiesti lubamatult suured lüngad.
Postita kommentaar