30 juuli 2012

Pöfböf 2012


Jalgratast me leiutama ei hakanud, ka sel aastal toimub sama tore üritus, kui eelmisel kolmel. Täpse asukoha paljastame lähemas tulevikus, hetkel paistab et kisub Põlvamaale, sest valdavalt Tartu keskne korralduskomitee ei suutnud pealinnale lähemal tuvastada kohta, kus reede õhtust pühapäeva hommikuni filmijuttu ajada saaks.

25 juuli 2012

Õites Bloomid / Brothers Bloom(2008)

Kaks õnnetut orbu otsivad oma kohta päikese all ning õnneliku juhuse läbi avastavad küllalt varajases nooruses oma elu kutsumuse. Inimeste peal hoolikalt läbi mõeldud petuskeemide läbi viimine. Ning hingega asja juures olles osutuvad nad selles tegevuses ülimalt osavateks. Kuni ühel päeval otsustab üks vend ära vanaduspuhkusele siirduda ja vennad valivad oma viimaseks tööotsaks veidi ekstsentrilise olemisega päraturikka pärijanna.
Mulle meeldis selle filmi juures praktiliselt kõik. Kõigu petufilmide isa, Stingi, tasemel skeemitamine. Väga mõnusa, Lemony Snicketi, tundega storytelling, jutustaja kasutamine on küll nii Shakespeare, aga oskuslikul kasutamisel annab filmile palju juurde. Elemendid, milleks tegelikult nagu otsest vajadust ei olegi, aga mida on võimalik filmi sisse pista ja mis on lihtsalt lahedad.
Elvas on üks sellenimeline kuum urgas

Dialoog lõi täpselt mõnukeskusesse, suuresti ka tänu tegelastele, kelle tegemised panid kaasa elama. Nii et peaaegu täiuslik meelelahutus. Kui välja arvata üks asi. Päris suur asi. Üks peategelane. Mees võib küll olla suurepärane näitleja, aga praktiliselt iga kord kui Adrien Brody stseeni sisse jalutas oli tal ees kroonilise kõhukinnisuse all kannatava Kesknädala toimetaja nägu, kellele on just öeldud, et Andrus Ansip on valitud Keskerakonna uueks esimeheks ja ta peab vanu numbreid natuke kohendama. Kurat, sa oled filmis, kus kõik tegelased ja tegijad, peale sinu, lihtsalt naudivad seda, et nad on kodust välja saanud ja neile makstakse Rumeenias ja Tšehhis ajaviitmise eest. Aga ei, sul on vaja ikka mossitada ja emotseda. Ja siuke mees oli Predatori uusversioonis*.


*ma ei ole siiani tundud vajadust seda vaadata, mind rahuldab täiesti see, et ma saan iga vaidluse Predatorsi headuse või halbuse üle lõpetada aksioomiga Adrien Brody ei ole Arnold Schwarzenegger.

14 juuli 2012

Naised / Elles(2011)

Film koolitüdrukutest, kes raha teenimiseks oma keha müüvad ja ajakirjanikust, kes neist lugu püüab kirjutada, on päris kõvasti kajastust saanud. Vähemalt kolmest erinevast allikast. Aga keegi ei ole kirjutanud sellest, et tegemist on ühe igava filmiga, mida seksistseenidega vürtsitada on püütud. Ei mingit uut infot ega veidigi kaasahaaravat tegelast. 

Kui paljastus, et naised, kes ei ole kuskilt idablokist mesijutuga litsiks meelitatud, raha eest seksimist väga ei häbenegi, kedagi üllatas, siis peab ikka väga sinisilmne olema. Ilmselge ju, et kui valida on viis päeva nädalas kaheksa tundi Säästumarketi kassas istumise ja mõne tunni voodis selitamise vahel, siis on naisi, kes ei vali Säästumarketit. Ning vägagi vaieldav on, kumma osalise suhtes selline akt alandavam on. Ühelt poolt naine, kes on sellise kaheldava väärtusega karjäärivaliku teinud ja teiselt mees, kes ei suuda muidu vastassugupoole esindajat ligi meelitada kui rahapakiga lehvitades. Ka sellises üldisemas mõttes.

Vähemalt Bechdeli testist saab läbi. Napilt. Mingi aja rääkisid ajakirjanik ja päris viisaka väljanägemisega korteris elav/töötav tütarlaps koolist.



Reaktsioon Üheksa (from Outer Space)

Nii nagu maailmameres on tõusud ja mõõnad nii paistab Kuu/kuu mõjutavat ka Reaktorit.
Võibolla et ma olen selges vähemuses, aga minu arust on sel haltuuramekk juures, kui ajakirja kaanepildiks võetakse illustratsioon ühe jutu juurest. Vähemalt senini oli toimetus sellist tegutsemist vältida suutnud. Ning sakowskiliku veana on 9. number paigutatud maikuusse.
Airika intervjuulõike lugedes jäin mõtlema, kui palju ikka küsijast sõltub. Noorelt neiult ei saagi muidugi Juhan Ulfsaki elukogemust oodata, aga ilmselgelt pole ka ükski neist naistelehtede intervjuuerijast Jüri Aarma.
Positiivse märgina on seekordses "kirjastuste uudiste" rubriigis kogunisti kolm uudist. Kas ehk on varsti aastaseks saav Reaktor juba piisavalt tuntud, et ka kirjastuste inimesed tema pakutavat reklaamivõimalust ära kasutama vaevuvad.
"Teene võlgu" sündmustik ise võibolla nii haarav ei olnudki, kui kogu see taustsüsteem, kus tegevus toimus. Kui sinul on kari lambaid ja sinu naabril mitte ühtegi, siis post-apo maailmas võib see vabalt verevalamiseni viia. Teeneid sult aga varastada ei saa.
Halva juttu võib lõpuga päästa ja hea loo ära rikkuda. "Aidanaine" mis muidu suudab väga kenasti kõik sündmused loogiliselt ära põhjendada kisub lõpuga vähe rappa. Tõsi, ilmselge lahendus, kus ukse avavale naisele ora südamesse lüüakse olnuks veel hullem, aga kui kogu ülejäänud lugu on iga sündmuse ratsionaalselt ära seletanud, siis see üleloomulik element sinna väga ei passi.
Seekordsetest võistlustöödest puudus sedakorda kahjuks selline lahe idee, mis tunnustavalt noogutama oleks pannud, ju siis hindas žürii rohkem kirjutamisoskust, sest kui kauboile kirjutatakse revolvri asemel pihku laserpüss, et tee juttu veel ulmejutuks. Eelmises numbris avaldatud kaks eripreemia saanud lugu oleks mu meelest palju rohkem poodiumikohta väärinud. 
Mäletan, et Gulliveri reisid oli suht kehv lugemismaterjal. Veniv. "Marsi odüsseiaga" oli sama jama. Ränikivist püramiidiehitaja ja Tweeli väljamõtlemise eest Stanleyle kiitus. Lohiseva tegevusetuse eest miinus. Ja kapteni eest veel eriti. Sa oled tundmatule planeedile saadetud ekspeditsiooni juht ja ainus, mis sa senitundmatu eluvormi avastamise peale kosta oskad on "nõdrameelne".

09 juuli 2012