Atentaadibüroo / The Assassination Bureau(1969)

Mõista mõista, kes see on? Näeb välja nagu Malcolm McDowell ja mängib filmis, mis näeb välja nagu The Great Race? Oliver Reed loomulikult. Küllaltki nukker muidugi, kui sulle viidatakse kui mehele, kes näeb välja ühe kuulsa näitleja moodi (pärast kiiret kontrolli võib kõigi Oliver Reed'i fännide lohutuseks öelda, et sarnasus on aja jooksul kaotsi läinud ja Oliveri kohta saab südamerahuga öelda, et ta on see mees, kes ei näe enam kübetki ühe kuulsa näitleja moodi välja).Filmis endas ei ole loomulikult aga kübekestki nukrust. Teemale vaatamata. Noor ajakirjanik palkab Atentaadibüroo tapma Atentaadibüroo esimeest. Et esimees selle plaaniga rõõmuga päri on, siis ongi sündmused käima lükatud ja tegevus viib meie kangelasi (ajakirjanik sõidab ju esimehega kaasa, mõelge ise millise vahva loo sellest saab) Pariisi hotell/bordellist läbi Šveitsi panga ja Austria õlletoa Veneetsia kanalite vahele ning lõpetuseks lausa tsepeliini pardale.

Minus jubedusvärinaid tekitava tordisõja analoog ka on sisse susatud, õnneks piirdutakse ainult mõne tosina šampanjapudeli viskamisega jälitajate pihta.Üks oluline vahe neil kahel filmil siiski on. Atentaadibüroo on oluliselt seksikam. Nii sõnas kui pildis. Seksikas muidugi 69. aasta filmikunstistandardite kohaselt, mingit interracial tentacle erotsi loota ei maksa. Korsetis tüdrukuid, üht lõbusat joomalaulu ja üht-teist veel aga küll.

-Nothing I can do will please the gentleman.

-Nothing you can do. I don't wonder. Let someone else try.

Lihtne meelelahutus, ei midagi rohkemat ega vähemat.