Üks kole vanamutt püüab kolme koleda eide abiga gangsterite küüsist päästa noorena orvuks jäänud poissi, kes ei oska elust muud tahta, kui sadulat, pedaale ja mäge, mille otsa vändata. Nii et põhimõtteliselt tegid kurikaelad talle teene.
Mingil põhjusel see veider multikas mulle aga meeldis. Väga meeldiv oli vahelduseks Pixari viimse võimaluseni ilusaks lihvitud maailma kõrval ka midagi teistsugust näha. Kusjuures ei tähenda see, et inimesed inetud olid, et animatsiooni kvaliteet oleks kehva olnud. Lugesin kuskilt mingit kommentaari, kus üks õnnelik vaataja nautis tunde pärast filmi lõppu erektsiooni, mis ta oli saanud elutruid merelaineid vaadates.Igaühe enda otsustada jäägu, kas need lained seda tõesti väärt olid, aga sisulise poole väärtuses ei tohiks küll keegi kahtlevale seisukohale jääda. Lugu mida räägiti oli peaaegu lõpuni välja uskumatult originaalne. Üks käänak teise järel, üks lahe detail teise otsas. Isegi nii palju, et mingil hetkel juba tundus, et aitab, mu pea lõhkeb kohe.Ning ometi heidangi ma ainukese asjana filmile ette, et lõpus tehti vanaemast tank (ülekantud tähenduses), keda ei ussi- ega püssirohi ei võtnud. Õnnelik lõpp suruti toore jõuga läbi. Viimased kümme minutit oli selge, et tehku pahad mida iganes, head võidavad. Aga ma oleks tahtnud veel mingit käänakut või vähemalt mingit elegantsemat manöövrit.
1 comments:
Mnjah. Mul on hea meel, et keegi vilmiblogarditest on võtnud kätte seda vaadata. Mina seda mõned aastad tagasi tehasetöölisena rabades vaatasin. Nautisin. Iga viimast hetke. Kusjuures see vist oligi esimene täispikk anime, mis mulle nii võimsa mulje jättis (lapsena võisin Tsaar Saltaani vaadata lõputult). Kõik need tegelaskujud, näoilmed, muusika... vahetult peale vaatamist oleks 10/10 andnud. Nüüd ehk saaks 9. Ja tänu Sinule ümisen nüüd pool päeva selle vilmikese nimilugu.
Postita kommentaar