Malcolm McDowell tegi selles Lindsay Andersoni linateoses oma kinodebüüdi. Minu jaoks ootamatult selgus, et sama kehtib ka tema mängitud tegelaskuju Mick Travise kohta. Sama seltskond on hiljem veel kahel korral kokku saanud. Lindasy lavastamas, Malcolm kehastamas ja Travis ajendamas.Ühes inglise vana kooli poistekoolis ajendab Travis oma käitumisega, õpetajate heakskiidul, sest nii on ju alati kombeks olnud, vanemaid õpilasi talle mõistust tagumiku kaudu pähe ajama. Õnnetuseks on Travis suutnud endale paar mõttekaaslast leida ja näitab kooliperele, mis võib juhtuda, kui aastast aastasse vaimset ja füüsilist alandamist taluda tuleb.
Osalt jääb film võõraks. Ma küll tean, et sellised poistekoolid olid ja on, et nooremad poisid vanemate kingi pidid puhastama ja võibolla ka mingeid muid teenuseid osutama, aga sel ajal kui mina sõjaväes käisin, oli dedovtšina koos venelastega piiri taha kupatatud, nii et ma jäin ikkagi pealtvaataja rolli. Filmis toimunu oli miski, mis juhtub kellegi teisega kuskil mujal. Vaid finaalis näidatu mõjus tänu oma prohvetlikkusele ja aktuaalsusele matsuna mis kõrvad vilistama paneb.
Päris huvitav oleks teada, mida sellest filmist arvab üks pesueht inglise härrasmees, kelle suguvõsa meesliin on viimased 500 aastat ühes ja samas koolis käinud. Temale võib küll kogu 111 minutit filmivaatamist kriketikurikaga pehme koha vastu tagumisena mõjuda.
see pilt on tegelikult Andrus Vaarikust "Lumekuningannas"
no kuidas siis pisike elab?
lahe kotkassee, et osa filmi mustvalge on tähendab muuseas a) midagi hästi olulist b) rahapuudust
eriti rafineeritud perverdid
0 comments:
Postita kommentaar