20 jaanuar 2013

Aheldamata Django / Django Unchained (2012)

Kui ikka kuuldused sellest, et Quentin Tarantino oma järjest kaalukama kere taaskord lavastajatoolile vinnata kavatseb, kinnitust leiavad, siis üks õige filmisõber hakkab erutusest värisema juba enne, kui esimene teaser trailergi välja kuulutatud saab.
Sest kellele ei meeldiks QT? Isegi Akadeemia kulupead häbenevad Pulp Fictionile osaksaanud ääretu ebaõigluse pärast silmi peast. Kui on ikka vaja teha film, kus kuulsad ja tuntud ekraaninäod olevikust, minevikust ja veel kaugemast minevikust värvikaid rolle mängivad, pikki monolooge peavad ja vana head ultravägivalda praktiseerivad, siis on Quentin põhimees. Kultuslavastaja. Ja mul on tunne, et ta teab seda ise ka, nii et mida film edasi, seda grandioossemaks need lähevad. Ning hetkel on ta juba ohtlikult selle piiri lähedal, et natuke veel, filmi tuum langeb kokku, õgib kõik näitlejad enda ümber ja QT omandab lõpmatusele läheneva tiheduse.
Mitte nii teaduslikus keeles lahtiseletatuna tähendab, see seda, et Django Unchained oli terake liiga pikk. Kõiksugu lahedaid stseene jagus küll nii algusesse (Klanni mütside sünnivalud), keskpaika (Franco Nero!!!) kui ka ka lõppu (tulevahetus Suures Majas), aga ilukõne kontsentratsioon seal vahel testis õrnalt kannatust. Ja kui Christoph Waltz Kill Bill III pikkade keeruliste sõnadega rääkivat sakslast mängib, kirjutan ma tolle filmi ülevaateks üheinukese sõna - haltuura.
Ja kus kirst oli?
Muide nii nagu planeetide ümber tiirlevad kuud, nii on ka QT omad satelliidid, kes tema orbiidil tiirlevad. Eli Roth ja RZA on 2012 hakkama saanud teosega Man with the Iron Fists, treileri järgi väga tugevalt mõjutatud film.

5 comments:

Metsavana ütles ...

Sitta sest kirstust, kuulipilduja oli?

Metsavana ütles ...

"Man with the Iron Fists" oli ok meelelahutus aga muidu täiesti kiirelt unustatav teos, mis ei suutnud kasutatud näitlejatest ja ideedest maksimumi võtta ja jättis enamus potentsiaali kasutamata.

Kalver ütles ...

ei tahaks niipalju spoilerdada

Rents ütles ...

Westernid on ju alati tiba pikemad olnud.

Kalver ütles ...

nii ja naa.
Päris kõva kandidaat läbi aegade parima vesterni nimele on tõesti pikem kui DU, samas Leone dollaritriloogia ja Gorbucci nimekamad teosed on lühemad. Django ise ei venitanud üheksakümmet minutitki välja.