sina hääletad, mina vaatan

22 november 2011

Holy Fuck / Täitsa lõpp (2011)

Nii eksklusiivset kinokülastust ei ole mul varem olnud ja vaevalt et enam tulebki. Tehnik küll natuke venitas, aga sel hetkel kui ta tuled ära lasi ja filmirulli käima vajutas viibisid saalis täpselt kaks inimest. Kellest kumbki ei olnud selle projektiga seotud. Nii väga.
Kunagi kevadel käisin küll Peep Pedmansoni stsenaariumikoolitusel kohal ja postitasin hiljem ka mõne oma idee Filmitalgute veebilehele, aga eeskätt ajas ikkagi uudishimu kinno. Huvitav näha ju kuidas täielikel filmiamatööridel ühe täispika linateose valmis nokitsemine välja tuli.
Visuaalse poole ja muusikatausta osas ei virise üldse, osatäitjate amatöörlikkus ei seganud samuti, aga stsenaarium lonkas ikka kõvasti mõlemat jalga.
Paika olid pandud asjad, mis pidid kindlasti juhtuma ja need juhtusidki, kas või nui neljaks.
Näiteks tegelaste lahkuminek. Rait paneb Hullude Sanitaride eest autoga minema, jätab Mihkli ja Brenda maha ja tal ei teki kordagi mõtet, et peaks tagasi minema ja vaatama, ehk saaks sõpru aidata.
Õitsvas meheleminekueas talutütrel lihtsalt juhtus BTR küüni taga seisma. Iseenesest lahe aparaat, aga mul ei tule küll praegu ette, et suviti mööda Eestit ringi liikudes igal teisel taluhoovil sellist masinat seismas oleks näinud.
Mihkel on just omastanud mootorratta, ei kusagilt ilmub välja autoroolis istuv Brenda ja teekonda jätkatakse motikaga, sest ... nii on lahedam? Loogilisem ja praktilisem oleks ju ikkagi nelja ratta ja katusega sõiduvahend, mu arust.
No ja siis see jahimeeste buss ja köieveonaiskond. Kuidas nemad lugu edasi viisid? Ja kuhu täpsemalt see Hiiumaa siis putkas? Maailmalõpu eest?
Nii et kõik need random hetked andsid küll võimaluse näidata lahedaid inimesi ja vahvaid kohti, aga filmina see kooslus ei toiminud. Projektina, mille eesmärgiks võimalikult palju huvilisi haarata ja Eestimaa ilu näidata, absoluutselt.
Kunagi olen ka ise pundi sõpradega mingi lühifilmi valmis nokitsenud. Stsenaariumiga, mida käigu pealt välja mõtlesime ja rekvisiitidega, mis näppu sattusid. Väga vahva oli see tegemine. Tulemus - no nii ja naa. Võin ju ka eksida, aga on siuke karvane tunne, et Filmitalgutega on umbes sama. Tahaks uskuda, et eesmärgiks oli vähe parem film.

Kas kogemata või meelega tehti üks parimaid nalju Eesti filmikunsti ajaloos. Maailma kõige mõttetumal üritusel esines Sulo. 2 pöialt püsti.

2 comments:

kliimaseadmetesse ütles ...

Huvi tekitas see postitus igatahes filmi vastu küll:).

Kalver ütles ...

siis pead kiirustama, kinodes vist ainult täna ja homme veel