sina hääletad, mina vaatan

15 veebruar 2010

Vapper Insener, kaunis Tantsijanna ja kuri Maharadža / Das indische Grabmal(1959)

Vanasti oli rohi rohelisem, taevas sinisem ja Tujurikkuja naljakam. Vähemalt selline mulje erinevaist meediakommentaaridest jäi. 'Teagi nüüd, kui internet ennast muus osas ammendanud on, siis kärab jõutuubist tandemi tegutsemist vaadata küll. Ja mind, madalalaubalist, ajab naerma ikka. Lösutan diivanil, sügan kubemepiirkonda ja mõtlen Sepaga kaasa, et kumb siis oli ikkagi ennem, kas muna või kana. No ja sõidukompensatsiooniga poliitikut püüdev politoloog Nusik, klassikaline naer läbi pisarate. Esmalt naeran ja siis sülgan vihaselt põrandale ja vannun seda Toompea seakarja. Kuradi Ansip! Ükspäev just vaatasin, et blogi külastatavus on 7,3 protsenti langenud, aga või siis valitsuse sakstel on aega lihtsate inimeste muredega tegeleda. Nemad käivad ju Kanadas "olümpial" ja Jaapanis "suusatamas".Igatahes, kui kellelgi peaks olema tarvis oma kollektsiooni elusat Metsavana, siis tuleb söödaks asetada üks võimalikult jabur filmijupp. Soovitavalt Technicoloris. Fritz Lang lavastamas seiklusfilmi, mille tegevus leiab aset Indias, töötas ideaalselt. Andsin mehele väikse maitseproovi ka, nii et pidin lausa püha kolmainsuse Fulci, Bava ja Argento nimel vanduma, et ma sellist pärli üksinda ära ei vaata.Saksa insener armub templitantsijannasse, kellega aga maharadža Chandral omad plaanid olid. Insener pannakse vangi (hiljem ta muidugi kangelaslikult põgeneb). Tantsijannat otsustab oma võimumängudes ära kasutada maharadža vend (nagu hiljem selgub, oleks olnud oluliselt lihtsam poolik tellis soki sisse toppida). Uuel inseneril kästakse ehitada hiilgav hauakamber, kuhu Chandra on otsustanud oma armastuse sisse müürida. Segadust kui palju.Kahjuks selgus aga, et maitseprooviks pakutud stseen oli ka üksiti filmi tipphetk. Mõtlesime ise vaatamise ajal, kuidas Harryhausen poole seanssi pealt püsti tõuseks ja saalist lahkuks. Ideaalsed katakombid tosinate erinevate plastiliinikollide mahutamiseks, aga pakuti ainult pidalitõbiseid ja ühte krokodilli. Õudne raiskamine. Oleks siis loomal vähemalt kaks peadki olnud.Ilus oli küll, nii taustad kui kostüümid. Sodiga, mida kulturistid kasutavad, pruuniks mökerdatud näitlejad pakkusid natuke nalja, aga kokkuvõtteks siiski tuim tükk. Ehk oleks mõni laulu- ja tantsunumber veidi elu sisse puhunud.

meik on veidi laiali läinud
isegi seda kaunist kujukest ei äratatud ellu
Nagu hiljem, uurimistöö käigus selgus, on tegemist järjelooga, mis selgitab sissejuhatava kõne, mida meie ekslikult Langi oskamatuseks helifilmiga kohaneda pidasime. Esimene osa kannab pealkirja Der Tiger von Eschnapur.

0 comments: