Maraton

Supervixens (1975) - Russ Mayer on valmis vändanud propagandafilmi ameerikamaa naiste ülistuseks, milles peaaegu pede noormees läheb roadtripile ja kuidas kõik naised teda tahavad ja lõpuks ühe ilusa naise armastus ta heteroks konverdib. Huumorit, karmi vägivalda ja palju paljast naiseihu, Faster, Pussycat! Kill! Kill! on küll parem aga Russ Mayeri filmide sõbrad ja need kes tahavad nende sõbraks saada ei pea pettuma.

Rätsepmeister Kiirt palun, mul oleks uut pluusi tarvis, viimase Pariisi moe järgi tehtud!

La Grande Vadrouille (1966) - muhe film, de Funes on veidi rahulikum kui reeglina olen harjunud teda nägema aga seda enam pääsesid löögile inglise lendurid. Oleks nagu natukese rohkem oodanud aga klassiku kallal ei möliseta.

Pagana Kiir! Meie vahtigu siin vesise suuga pealt!

Le Grand Blond Avec Une Chaussure Noire (1972) - kallal ei ole mölisemiseks mingit põhjust. Pierre Richard teeb seda mis tal kõige paremini välja tuleb - näeb välja täiesti ohutu ja pööraselt naljakas ning naistele vastupandamatu. (kevad/suve moesoovitus - lokkis kahupea)

Karmid nahka riietatud rokimehed on alati naistele meeldinud.

Les Fugitifs (1986) - veidi rohkem draamat kui eelmises kahes, kuid kui prantslased ikka huumorit teevad siis on naljakas.

Holmes, mis toimub? Elementaarne, kulla Watson, Kaubamajas on hullud päevad.

Ils (2006) - kulminatsioon jäi tulemata, pinget oli ja kruviti ka juurde aga nätakas jäi tulemata. Ei midagi revolutsiooniliselt uut ja ei midagi katastroofiliselt halba, samas äkki tulevikus tuleb neilt poistelt miskit hirmutavamat. (The Eye uusversioon on loodetavasti ainult raha teenimiseks).

Kosmo glämmilaadale pääsesid ainult valitud!

A Boy and His Dog (1975) - Koer on inimese parim sõber (vanemad inimesed vaidleksid siinkohal ilmselt vastu, koera asemel peaks olema majavalitseja (Brilliantovaya Ruka), aga see selleks), isegi kui see nässakas oskab rääkida ja mingist austusest oma peremehe vastu ei ole juttugi. Selles mõttes on tohutult lahe kuidas postapokalüptilisest maailmast tehtud filmi (järjekorranumbriga 27433) päästab rääkiv koer ja see tundub täiesti normaalne. Hoiatuseks niipalju, et kontingufilmina Poissi ja Koera kaaluda ei tasu.

Huvitav mõttearendus, aga kuidas sellisel juhul suhtuda Nietzsche üliinimese teooriasse?

Freeway (1996) - üllatavalt tore väike saastakas. Hämmastav et arukas blondiin on ka miskit seesugust teinud, ilmselt kõige ropuma suuvärgiga Punamütsike keda Sul on võimalus näha X-reitinguta linateoses. Muinasjutu ainetel ei saagi midagi väga sügava sisuga valmis nokitseda aga filmi angle ja Kieferi grimm teevad Freeway-st väärika vaatamiselamuse.

Mida on? Mis mõttes vale võtteplats? Ah 24 filmitakse homme? Ups?