Paanikahoogu ei tekkinud, krampe ei kogenud, keha ei kangestunud kordagi ja minestamist suutsin ka vältida. Siiski oli tegemist päris kõheda vaatamisega. Oren Peli on lõpuks välja nuputanud, et mitte millegi näitamine on kõhe. Ootusärevus ajab nihelema ja krutib pinget. Vaataja ei tea, kus poolt mats tuleb ja kas üldse tuleb.Mees saab üks hetk teada, et keegi käib ta naisele öösel kolli tegemas ning ostab kaamera, et öine külaline videolindile jäädvustada. Väga lihtne idee, minimalistlik teostus (suurem osa tegevusest leiab aset magamistoas), verd ei näidata peaaegu üldse. Väga tubli.
Päris huvitav oleks tegelikult teada, kas Oren ise just sellist filmi tahtiski teha või ei jätkunud verega mökerdamiseks lihtsalt raha. Oma vaimusilmas nägi kuidas naine tõuseb öösel voodist üles, jookseb mööda maja ringi, ajab suust verist vahtu välja, karjub umbluu ja vehib kööginoaga ja mees püüab teda meeleheitlikult maha rahustada. Telekas kukub ümber, diivanile tehakse plekid peale ja lõpuks hüppab naine läbi akna välja. Linti sai aga hoopis stseen, kuidas neiu seisab kolm tundi liikumatult voodi kõrval ja mees põõnutab rahulikult. Ma ütleks, et väga tore, et rahaga kitsas käes oli.
Mis mulle veel meeldis oli mehe tegelaskuju. Alguses suhtus kogu ettevõtmisse huumoriga, siis läks põnevile ja lõpetuseks viha ja meeleheide, kus hirmsasti oleks tahtnud midagi teha, situatsiooni ikkagi ise ära klaarida, aga no ei oska.Päris norimata aga ka ei saa.
prillidega poiss on väikest viisi demonoloog, kes astus korraks uksest sisse ja pani siis leekima, krt. rääkind õues oma jutt ära, kui toas ei julgenud.
iseenesest see tugevalt Exorcistiga seostuv stseen ei olnudki paha, aga ta tundus siia filmi sobimatu ja pani mind veelgi rohkem mõtisklema teemal, et kunstveri peaks olema oluliselt kallim, kui ta praegu on. kõige parem, kui oleks talongide peal.
ideaalne lõpustseen. film läks kahjuks veel kümmekond minutit edasi, mitte et edasi väga halb oleks olnud, aga seda plaani üle ei löönud.
teaks mõnd Amazoni müügiagenti, laseks uurida selle raamatu kättesaadavuse kohta, tundus põnev.
3 comments:
Ma arvan, et isegi filmid kus on kunstverd kasutatud, tuleks veremaksustada ning iga näitamiskorra järel maksumäära duubeldada - siis lõigataks ka paljud vanemad filmid kultuursemale silmale vaatamisväärseks.
Muuseas, krampe ja paanikahoogusi ei tekita mitte head filmid vaid LSD, crack, piiritus või siis kõik kolm Pop-Corni automaati kallatuna...
Filmi kavatsen ära vaadata kui rippimistoorik välja antakse.
huvitav, kas võib siis oletada, et itaalia kinoomanikud lisavad oma asutustes plaksumaisile narkootikume, et pahaaimamatuid külastajad nö. koksu otsa saada. ja kui seda vandenõuteooriat veel edasi mõelda, siis kas selline asi võiks toimuda ka meil Eestis. arvestades minu vaatlusandmeid kinosaalides, siis...
Jep...üks asi on nüüd kindel - pop-corn miite ainult, et ei haise jäledalt vaid sialdab ka alkoholisisaldusega narkotsi, mis on sinna segatud kinoomanike poolt ja filmiloojate käsul.
Postita kommentaar