Võibolla, et vennad Shawd polegi Hong Kongi kinoajaloo parimad produtsendid, aga kõige kuulsamad on nad küll. Trivia mängus vastaks ma igatahes kõhklematult sedasi. The 36th Chamber of Shaolin, maailma parim kung-fu film, on ka näituseks selle produktsioonifirma vastutusel.Õnneks on Joseph Kuo piisavalt lihtne nimi, et äkki ma suudan selle ka meelde jätta. Sest mõni neist filmidest, millega mees veel seotud on, kõlavad lausa suurepäraselt. The Mystery of Chess Boxing, enam intrigeerivamat pealkirja ühel filmil olla ei saa.
Joseph on tegelikult lausa multitalent, rahastamine rahastamiseks, palju olulisemalt on mees 7 Grandmaster'i lavastaja ja kaasstsenarist. Seda rahastamise ja stsenaariumi kirjutamise asja peaks ta aga ehk väheke harjutama veel. Lavastamise kohta pole aga ühtegi halba sõna öelda.
Halli habemega Meister kaalub erru minemist, kui äkitsi keegi Tundmatu seab mehe oskused kahtluse alla. Nimelt pidavat riigi eri paigus elama 7 meest, kelle kung-fu on parem, kui tema oma (ja habe ka pikem ja veidi rohkem hall). Pikemalt mõtlemata võtabki Meister paar õpilast pakikandjateks kaasa ja läheb oma kung-fu ülimlikust tõestama (pai-mei, kui mälu ei peta ja kui see kellelegi midagi ütleb). Teel hakkab seltskonda jälitama veidi kohtlase olemisega nooruk, kes ülima järjekindlusega püüab ka Meistri Õpilaseks saada. Ning nagu arvata võibki, siis egas Tundmatu ka päris niisama filmi alguses ei susserdanud, on talgi omad kavalad plaanid.
Enamik tegevustikust leiabki aset lageda taeva all, metsaveerel või jõe kaldal, umbes keskpaigas toimub toimetatakse veidi ühes võõrastemajas ja veel paar stseeni leiavad aset mingite hoonete taustal. Nii palju produktsioonist.Sisu osas on jäi ajaga ümberkäimine eriti segama, hüpati mineviku ja tagasi ning kahe võitluse vaheline aeg varieerus ilma igasuguste hoiatusteta. Nagu lõpuks selgus, siis kestis kogu see odüsseia kokku kaks aastat.
Õnneks ei olnud reaalajas kahe võitluse vahet vist rohkem kui viis minutit, kui sedagi. Nii kui võimalus tekkis, nii madistama kukuti. Meistrile tassikese tee viimise madin ja Uue õpilase paika panemise madin, lisaks muidugi ka need 7 Meistrite võitlust.Kombekohaselt tehti esimestel vastastel selg suhteliselt kergesti prügiseks ja mida edasi seda rohkem pingutada tuli. Mis ei olnud aga kombekohane, oli filmi keskel näidatud treeningtsükkel.
Algsest pilkealusest Uueks Meistriks, nii et tavapärase, ühe parima asemel on korraga kaks. Lõpuvõitlus, kuidas meeskonnana Vanale Vaenlasele (7 meistrit on juba alistatud) ära kombineeritakse oli tõeliselt ilus vaadata.
Kaunid heliefektid, kuidas iga liigutus kuuldavalt õhku lõhestab. Nauditavad võitlusstseenid, kuidas ükski liigutus pole tehtud asjatult. Lisaks ka hea huumor, mis on tõeliselt hea kung-fu filmi kohustuslikuks elemendiks (põhjus miks Enter the Dragon on lihtsalt hea film). Ainult see stsenaariumiga soperdamine jäi veidi kripeldama. The 36th Chamber of Shaolin on endiselt parim.
lugesin hiljuti Barry Hugharti Linnusilda, nii et see erinevate tegelaste seljas tassimine ajas kohe eriti naerma
1 comments:
Linnusild oli armas raamat ;)
Postita kommentaar