Robert Redford oli 70. alguses (ja hiljem muidugi ka) väga kuum nimi. Peaaegu sama kuum nagu Paul Newman. 69. tegid mehed tegusid Butch Cassidy ja Sundance Kidina, 73. trikitasid Stingis. Sinna vahele jäi siis ka paar sellist filmi, kus Robert ilma Paulita üles astus. Aga mitte sugugi halvemat filmi.Ja ega ta päris üksi ei olnudki. Vaevalt vanglast vabanenud Dortmunder (R.R.) tõmmatakse varastatud autosse ja veel enne, kui mees jõuab öelda kriminaaljärelvalveametnik, on töös plaan, mis hõlmab nelja elukutselist pätti ning üht suurt ja kaunist teemanti. Kahjuks ei tähenda "elukutseline" siinkohal "eriti osavat" ja nii tuleb meestel seda kivikest varastada üha uuesti ja uuesti ja uuesti.
Tõeliselt muhe meelelahutus. Nii pea-, kui kõrvaltegelased on parajalt värvikad, plaanid on vähemalt paberil täiesti geniaalsed ja kogu see ringisahmimine pakub nalja rohkem kui rubla eest. Alles päris lõpus laseb stsenarist end natuke lõdvaks ja tuleb välja ideega, mis töötamiseks eeldab väga avatud meelega vaatajat. Redford & Co saab sellega kenasti ja parasjagu põnevust pakkuvalt hakkama, aga kui varasemate katsetuste käigus püüti takistustest kõrvale hiilida, siis see viimane põrutas neist otse läbi.
salakuulaja imbus just konfidentsiaalsele kokkusaamisele sisse
Daytona Speedway in stereo
maailma kõige usaldusväärsema näoga advokaat
0 comments:
Postita kommentaar