Naine mõõgaga

Furyo anego den: Inoshika Ocho(1973) ja Shurayukihime(1973) on väidetavalt need kaks filmi, mille põhjal QT oma Kill Billi valmis väntas.* Sellise infokillu korjasin ma üles pärast Fad:IO vaatamist ja siis oli ainult loomulik, et ma ka Shurayukihime pidin hankima.
Sarnasusi muidugi on. Mõlemas otsib kättemaksu naine, kes on mõõgaga ümberkäimises eriti osav. Mõlemas leiab üks võitlusstseen aset langeva lume taustal. Shurayukihime on jagatud chapteriteks, samuti näidatakse seal neiu treeninguid (mitte küll käega läbi laua löömist, aga samas polnud Kill Billis tünni sees mäest alla sõitmist).Gore tasemelt on Kill Bill rohkem Shurayukihime klassi. Lendavad nii veri kui jäsemed. Fad:IO on ses osas veidi leebem. Jäsemed jäävad enamasti külge.
Aga on erinevusi ikka ka. Inoshika maksab kätte mölakatele, kes ta isa tema silme all maha lõid. Shurayukihime sünnitas ema aga ainult selleks, et ta tapaks kaabakad, kes ema abikaasa maha lõid (tüdruku isa on keegi hoopis teine). Shurayukihimest erinevaks teeb Fad:IO aga palja ihu näitamine. Teadjamad mehed räägivad mingist pinku žanrist. On lihtsalt paljalt ringi lippamist, on küllalt mahedaid seksistseene ja on ka paar bondage elementi.Ning absoluutselt erinev on filmide taustsüsteem. Nii Fad:IO kui ka Shurayukihime leiavad aset Meiji ajastu(1868-1912) Jaapanis. Esimeses on olulisel kohal välismaalased, kelle kommetega vanad tavad kuidagi ühilduda ei taha. Üks suhteliselt veider stseen leidis aset mängulaua taga, kus mõne traditsioonilise mängu (mahjong kasvõi) asemel mängiti pokkerit. Shurayukihimes paneb aga sündmused hargnema sundmobilisatsioon. Ei ole nad kumbki ainult lihtne kättemaksulugu. Kuigi soovi korral võib neid ka vabalt sellistena vaadata.

seda lahedat vidinat kellelegi silma ei torgatudki. kahju.

western balloon

see neiu on ehk tuttav sellisest toredast filmist nagu Thriller - en grym film.

poomisest oli raisale veel vähe

* Tarantino tundub üldse olevat selline mees, kes on lihtsalt tohututes kogustes igasugu vähetuntud kraami näinud ja neist ettenägeliku mehena põnevamaid asju meelde jätnud ja hiljem oma teostesse sisse susanud. Aga see on lihtsalt tähelepanek, mitte süüdistus.