Mängureeglid / La règle du jeu (1939)

Pärast seda kui lendur Andre Jurieux on ületanud Atlandi rekordilise ajaga, teatab ta raadios oma pettumusest, et keegi talle tähis inimene pole teda lennujaama tervitama tulnud. See "keegi" on Christine, austerlane, kes on abielus mehaaniliste lindude kollektsionääri  Robert de la Cheyniest'ga. Octave, nii Andre kui ka Christine'i sõber ja usaldusisik, veenab Robertit, et too kutsuks Andre oma uhkesse La Coliniere maavaldusse jahiretkele, et sel moel oma au päästa; ning Robert omalt poolt loodab, et Andre kohalviibimine juhib kõrvale Christine'i  tähelepanu sellelt, kuidas ta oma kauaaegse armukese Genevieve'iga arved klaariks teeb.*

Ma sugugi ei viitsinud end sellega koormama hakata, et eelnevat teksti veidigi huvitavamaks kirjutada. Äkki keegi veel mõtleb, et on huvitav film. Mille kuradi poolest on oluline see, et Christine on austerlane või et ta mees mehaanilisi linde kogub? Miks peab selle filmi tutvustuses välja tooma? Üks tegelane soovis, et tema toidule riputataks meresoola, alles siis kui toit valmis. Selline pärl veel nende kasutute infokildude kõrvale. Kui filmi finaalis üks mehaaniline lind eneseteadlikuks oleks saanud, mõnel külalisel soolikad välja nokkinud, Christine ta sulametalli sisse kastnud ja ise talle järgi hüpates I'll be back hüüdnud oleks, siis küll. Praegu oli tegemist lihtsat ühe suhtedraamaga, mis isegi filmitehniliste võtetega ei üllatanud. Ma ei oska siit isegi pilte võtta. Lõpp oli natuke põnev.

 imdb pakub La regle du jeu all soovitustena välja ka Being There. Tark masin. Being There on raudselt parem film.

* raamatust "1001 filmi..."