25 aprill 2012

Surmatoov invasioon / Serbuan Maut / The Raid: Redemption (2011)

No nii, kõik suured ja väikesed poisid, kes te igal laupäeva õhtul videomakilt tolmu pühite, venekeelse dubleeringuga (sest nii on ehe) Commando või Rambo kahe või Niko masinasse lükkate ja silmanurgast nostalgiapisarat pühkides õhkate, et "selliseid filme enam ei tehta" - möla jätta. Indoneesias tehakse. No vähemalt üks tehti.
Serbuan Maut, mis natuke kõlab nagu ühe kuulsa komöödiafilmi teine osa, kulutab umbes kaks minutit peategelase tutvustamiseks, veel kolm sõiduks majani, kus kogu filmi tegevus toimub ja hakkab siis madinaga pihta. Ning lõpetab siis, kui enam ühtegi piisavalt pädevat vastast ei ole, kellele molli kütta. Ehk siis umbes minut enne lõputiitreid. Ei mingit armuliini, pidin natuke pead vaevama, enne kui üldse meenus, et kaks naist episoodiliselt üldse filmis vilksatavad. Lugu, mille annab kenasti kokku võtta vähemate sõnadega, kui selles lauses siin. Eriüksus peab paneelmaja pättidest puhtaks lööma. Palun. Siin on teile lugu ja tegelased. Natuke vähem kui 101 minutit abstraktset madinat. Kiire ja brutaalne ning väga kvaliteetselt liikuva kaameraga filmitud.
Erapooletu naisvaataja küll natuke torises, et kaklusstseenid olid liiga pikaks venitatud, Chuck Norrisega peaosas oleks ilmselt kümne minutilise lühifilmi jagu materjali kokku saanud, aga no ei saa ka sellise hinnanguga sugugi nõus olla.
Kaklusfilmi taset näitavad ju lõppeks ikkagi kaklusstseenid. Kui need on tasemel ei huvita mind, millega peategelane oma vaba aega sisustab või mis tõukas peapätti kuritegelikule teele või kuidas küll kõik kurinahad käte ja jalgadega peksmises nii osavad on. On ju ette teada, et kui kaklema hakkavad hea ja halb tegelane, siis hea võidab. Muidugi juhul, kui ta veel parema vend ei ole. Loeb see, KUIDAS hea võidab. Ja kui muuhulgas halva mehe kõri pilbasteks löödud uksepiida abil läbi puuritakse või trepikojas paha mehe selgroog betoonpiirde vastu umbes kolmeks murtakse, siis on ju tegemist heade kaklusstseenidega. Mad Dog vs. vendadest rääkimata.

teksti üle lugedes mõtlesin korraks, et ehk kiidan filmi nats liiga palju, aga  teksti juurde pilte otsides meenusid järjest ja järjest uued lahedad stseenid, nii et ei kiitnud midagi liiast. 

0 comments: