Kiire ülevaade

Diamonds are Forever (1971) - Connery oli kergelt tüse, Blofeldi alandasid stsenaristid kaugelt rohkem kui Bond eales suutnuks, Plenty O'Toole täitis oma lühikest etteastet nimele vääriliselt, Mr. Kidd & Mr. Wint tuletasid meelde, et "Pulp Fiction" tuleks üle vaadata. Üldiselt film mis nii palju erinevaid emotsioone tekitab ei saa läbinisti halb olla.

The Deer Hunter (1978) - Väga keeruline. Selles mõttes, et film ise on lihtne - kolm meest lähevad sõtta ja saavad haiget, vaimselt ja füüsiliselt. Kindlasti ei ole tegemist halva filmiga, aga kas ta just nii hea on nagu Akadeemia arvas... Tasubki vaadata juba puhtalt selle pärast, et oma silm on ikka kuningas.

Opera (1987) - pinget kuhjaga rohkem kui Hollywoodi sama klassi filmides (B klassi pean silmas).

Lumekuninganna (1986) - nostalgiatrip, Ott Arderi laulusõnad on viimatse peal, soovitan soojalt.