Sarimõrvar tapab naise. Naise mees paneb mõrvarile lutika. Iga kord
kui mõrvar pätti tahab teha on mees kõpsti kohal ja kütab teisele sauna.
Mõrvar ei ole rahul.
Mind mõned asjad häirisid. Üldist laadi
asjad. Sattusin mõned päevad enne filmi vaatamist Anita Sarkeesiani
videosid vaatama ja oligi olemas. Märksõnad plaksust meeles.
Üks naine külmikusse topitud,
üks naine
meeste seltskonnas ja liikuma panevaks jõuks vajadus oma mehelikkust
tõestada. Kangelane ütleb lausa välja, et ma ei suutnud neid kaitsta.
See ei lase rahulikult filmi vaada, kui mingid asjad ebasobivalt näkku
hüppavad ja karjuvad: "Vaata mind, ma olen sterotüüp."
Teine, minu
jaoks olulisemgi, miinus selle eest, et poole pealt läks igavaks ja
tüütuks. Kogenud seksuaalmaniakil on oma väljakujunenud rituaalid, mida
järgides ja viimistledes seda esimese korra tunnet saavutada/võimendada
püütakse. Ja selle filmi mõrvar oli kogenud seksuaalmaniakk. Olgu,
sellega olen nõus, et enamasti jäädakse vahele sellega, et tapmiste
vahed lähevad järjest väiksemaks ja nii kuskil ikka mingi viga sisse
lipsab. Aga ohvrite valiku süsteem ei muutu, ehk siis kui ühe hetkeni
tappis maniakk ainult noori neide/naisi, siis minu jaoks pärast kiibi
külge saamist toimunud muutus tundus ikka väga veider. Ebola Syndrome ma
ütlen.
Näpuotsaga oli kulda ka. Taksostseen oli sellise mõnusa Oldboy hõnguga.
1 comments:
Lehekülg on täiega hea, filmivalik on väga hea, kuid filmide arvustusi võiks veidi tihedamalt tulla, kujundus on mõnusalt mahe. Kiika ka minu lehele http://uusfilm.blogspot.com/
Postita kommentaar