Mind mõned asjad häirisid. Üldist laadi asjad. Sattusin mõned päevad enne filmi vaatamist Anita Sarkeesiani videosid vaatama ja oligi olemas. Märksõnad plaksust meeles. Üks naine külmikusse topitud, üks naine meeste seltskonnas ja liikuma panevaks jõuks vajadus oma mehelikkust tõestada. Kangelane ütleb lausa välja, et ma ei suutnud neid kaitsta. See ei lase rahulikult filmi vaada, kui mingid asjad ebasobivalt näkku hüppavad ja karjuvad: "Vaata mind, ma olen sterotüüp."
Teine, minu jaoks olulisemgi, miinus selle eest, et poole pealt läks igavaks ja tüütuks. Kogenud seksuaalmaniakil on oma väljakujunenud rituaalid, mida järgides ja viimistledes seda esimese korra tunnet saavutada/võimendada püütakse. Ja selle filmi mõrvar oli kogenud seksuaalmaniakk. Olgu, sellega olen nõus, et enamasti jäädakse vahele sellega, et tapmiste vahed lähevad järjest väiksemaks ja nii kuskil ikka mingi viga sisse lipsab. Aga ohvrite valiku süsteem ei muutu, ehk siis kui ühe hetkeni tappis maniakk ainult noori neide/naisi, siis minu jaoks pärast kiibi külge saamist toimunud muutus tundus ikka väga veider. Ebola Syndrome ma ütlen.
Näpuotsaga oli kulda ka. Taksostseen oli sellise mõnusa Oldboy hõnguga.
1 comments:
Lehekülg on täiega hea, filmivalik on väga hea, kuid filmide arvustusi võiks veidi tihedamalt tulla, kujundus on mõnusalt mahe. Kiika ka minu lehele http://uusfilm.blogspot.com/
Postita kommentaar