Sarnasusi on aga veelgi. Üks Esimeses (selles mitteglamuurses), teine Teises (selles Hugo Bossi ülikondadega) Maailmasõjas tegusi teinud, keskmisest oluliselt paremini militaarkunsti valdavat meest, kellega vastaspoole ohvitserid sõdureid hirmutasid, aga kes oma ülemustega keskmisest kehvemini läbi said. Peter O'Toole ja George C. Scott mõlemad elu rollis.
Majesteetlike kaadrite (sellised mis on paras ära raamida ja seinale riputada) taustaks väga korralik nimekate meeste poolt loodud heliriba (Lawrenci oma eriti rütmikas).
Ühe eluloofilmi kohta parasjagu täpsed samuti. No olgu, Patton ei andnud ühele sõdurile kõrvakiilu arguse üles näitamise eest vaid hoopis kahele. Ja võibolla päris Lawrence ei olnud nii pikk ja nägus kui Peter. Hea küll võibolla Lawrence of Arabia lubas just tegelaskujude osas endale üksjagu kunstilisi liialdusi, aga isegi siukesed mehed, kellest elulooraamatuid kirjutatakse ei ela tervet elu nagu filmis. Kompromissid on vajalikud, et vältida viietunniste eepikute loomist, millest pool kulub habemeajamise, tualetis järjejuttude lugemise ja koka peale munade liigselt kõvaks keetmise pärast räuskamisest.
samas on muidugi mehi, kes tualetis tähtsaid sõjaplaane arutavad |
Muide mõlemad näitavad filmi alguses ära selle kuhu lõpuks välja jõutakse. Patton lihtsalt veidi peenemalt.
väga elegantne |
0 comments:
Postita kommentaar