HÕFF 2014 - pühapäev

Ei räime tomatis, ei tulukest silmas, ei valget hiirt sisistamas. Enne kui viimaste filmide kallale asusin - väike kunstisaali külastus. Haapsalu Linnagaleriis näidati Eesti kunstnike õudseid pilte. Esindatud nii vana klassik Jüri Arrak kui ka Vendade Grimmide Muinasjuttude illustratsioonid, mis kõigil indigo- päikese- mis iganes lastel ilmselt kõhud lahti ehmataks, aga mida väike blond lapsepõlves mõnuga puuris. Nooremast põlvkonnast tuttav nimi ka Mihkel Kleis ja eriti mõjus installatsioon Ene-Liis Semperilt. 9. maini on aega seda näitust veel külastada.

Aga filmide juurde tagasi. Viis noort inimest mõtlevad, et on ilgelt lahe mõte ronida Koopasse / La Cueva ilma leivapurust rajakest jätmata. Vihje kõigile filmitegijatele, kui on soov, et vaatajale ekraanil toimuv korda läheks, peaks olema ükski tegelane kellega samastuda/kaasa tunda. Väga suur osa filmist askeldasid ekraanil tegelased kelle elust või surmast (filmilinal) mul sooja ega külma polnud. Alles kõrte tõmbamise hetkest tekkis huvi ja üks tegelane, kes natukegi tervet mõistust üles näitas. Parim koopafilm on endiselt Descent.

Festivali lõpufilm Salemi Vampiirid / Salem's Lot kannatas kõige rohkem selle all, et filmitud oli ta ikkagi telesarjana, Ja seda oli tunda. Cliffhangerid, liinid mis filmis kuhugi ei viinud (trussikutes Casanova), parasjagu aeglane tempo ja vähene vägivald. Ainult trofeesarvi kasutati eesmärgipäraselt.

Kahju on sellest, et seekord ei õnnestunud lühifilmide vaadata. Eriti seetõttu, et oleks tahtnud näha, kelle vastu Canin võistles ja võitis. Tegelikult peaks lühifilmid ju kava koostades ka kesksemal kohal olema, et ei pane vaatajat valima, kas vaadata lühkareid ja seeläbi jääda ilma kahest täispikast filmist.

Tigeda Ahjualuse Eripreemia (parim lühifilm) jääb seekord välja andmata (loe uuesti eelmist lõiku).

Liigesevalus Libahundi eripreemia (halvim film) -  kuna õnnestus oma vaatamiskava koostamine ideaalselt, siis minu poolt jääb sel aastal välja andmata (esilinastusel käinud inimesed võibolla oskavad midagi pakkuda) ja Sweeney kätte hoiule

Terashammastega Ebasurnu preemia (parimale filmile) - kaaluda võiks You're Nexti , aga selle tegevus toimus igavas kägisevas maamajas. Kandidaat oleks ka Texas Chain Saw Massacre, aga Tobe Hooper elutööpreemia sai niigi. Ehk Babadook, aga titshote ei ühtegi. Nii et jääb ikka Kraftidioten. Lumeväljad ja igavikulised mõtteterad Norra vanglasüsteemist. 2. maist Eesti kinodes.

Ja ongi selleks aastaks kõik. Neli päeva kevadises Haapsalus läksid nagu lennates. Head filmid, tuttavad näod, juba on juubelifestivali ootus alanud. Koerad võivad haukuda niipalju kui kulub, aasta aastalt publikurekordeid püstitav HÕFF läheb edasi.