
"The Man from Earth" on mul pikalt vaatamisjärjekorras seisnud. Aga
nagu selliste seisvate filmidega ikka, siis kipub aja jooksul meelest
minema, miks täpselt ta sinna vaatamisjärjekorda on sattunud ja mis
prioriteediga. On ta ehk "10 elumuutvat linateost mida enne surma peab
nägema" tasemel või "joogise peaga hea peale möliseda" taies või
hoopiski "krt, miks ma küll sellise jurtsu endale vaatamisnimekirja
panin". "Mees Maalt" õnneks kippus ta ikka siit ja sealt silma jääma, et
kui vähegi ulmeteema kõnetab, siis tasub vaadata. "Mees Maalt"
õnnetuseks ei seondunud mul temaga aga ühtegi hoobilt tuttavat nime, kes
kohe joonelt oleks andnud omalaadse topeltgarantii, et tasub tõesti
film ette võtta.
Aga nagu tavaliselt, siis selgus, et ise olin
teadmatu, stsenarist Jerome Bixby ju tegelikult natuke kuulus ikkagi on.
Lühijuttude kirjutajana ja mõne telesarja osa stsenaristina. Ühe väga
hea lühijutu It's a Good Life (eesti keelde tõlgituna "Elu on hea" ja
mitmekordselt ekraniseerituna "Twilight Zones") ja paari Star Treki osa
stsenaristina. Üks neist osadest kandis nime "Requiem for Methuselah" ja
olevat vähemalt osaliselt aluseks ka "Mees Maalt" stsenaariumile, mille
kirjutamise Jerome lõpetas veidi enne oma surma 1998. aastal.

Stsenaarium
ja tühised 200 000 $ anti kätte kellelegi Richard Schenkmanile, kelle
portfoolios on muuhulgas ka teos "Playboy: Playmates in Paradise" ja
paluti selle isegi meie oma kodumaise filmitööstuse mõistes kommirahaga
film vändata.
Nii et selle spoilerdan ma nüüd kohe ära, et
kosmoselaeva selles filmis ei ole. On hoopis üks mees, kes laadib oma
maist varandust auto peale ja keda tulevad teele saatma kolleegid
ülikoolist. Kuus erineva ala professorit ja üks tudeng kauba peale.
Istuvad korraks elutuppa maha, võtavad lonksu Johnny Walkerit ja jutt
keerab kuidagi selle peale, et lahkumist planeeriv mees on suurusjärku
14000 aastat vana. Loomulikult peetakse meest esmalt hulluks, aga
omalaadse mõtteharjutusena üritatakse seda väidet ühe ja teise nurga alt
teaduslikult kaaluda. Nii et vähe sellest, et kosmoselaeva ei ole,
harva kui toastki välja minnakse. Enamjaolt toimub lihtsalt
tsiviliseeritud vestlus teemal, kas põhimõtteliselt on võimalik, et keha
nii pikalt vastu peab, kuidas vaim võiks vastu pidada ja miks ometi ei
ole mehel aegade jooksul kastide kaupa artefakte kogutud, millega oma
väiteid tõestada. Connor MacLeodil oli ikka palju lihtsam, tal tasus
vaid kellelgi pea maha lüüa ja sellega olid kõik kahtlused kustutatud.

Huvitav
idee nõuab kaasahaaravat teemaarendust. See osa oli filmis olemas. Täpi
I-le peab aga panema lõpp. Ja selles filmis oli neid lausa kaks.
Esmalt see suur paljastus, kuidas täpselt Jeesuse surnust ülestõusmise
legend alguse sai ja sellele järgnenud pettumustvalmistav valelõpp, kus
suurem osa professoreid ära koju läks. Ning siis see õige,
rahuldustpakkuv rasvane täpp.
Kui kellelgi lugejaist peaks ka
"Mees Maalt" vaatamisjärjekorras seisma, siis muutke kohe prioriteet
kõrgemaks ja need, kes enne selle ülevaate lugemist filmist midagi
kuulnudki ei olnud, siis nüüd ei ole teil vaatamata jätmiseks enam
sedagi vabandust.
Muide, üks faktike siia veel. Vaatamise ajal
mulle tundus, et see film on vist küll mõne teatritüki ekraniseering.
Tegelikult on aga lugu selline, et filmi põhjal on hoopiski 2012. aastal valminud
näidend.
Ah jaa, ning kui sul, kallis lugeja, on soov soovi avaldada,
mis filmist järgmine blogipostitus võiks olla, siis on sinu õnnepäev.
Hääletusnupuke on lehe ülalservas.