Mingi jama, juba kaks päeva pole kuskilt silma jäänud uudist, mitu
inimest nädalavahetusel Umbsaare rahvamajas Klassikokkutulekut vaatamas
käis. Täielik infosulg. Püüan siis omaltpoolt veidi laiema avalikkuse
teadmistejanu rahuldada. Reedel Elektriteatris istuti ka vahekäigus
patjadel. Puuduvad täpsed andmed, kui paljud külastajad olid kohal
Laenatud Naese pärast ja ei saanud lihtsalt oma kohalt minema kui
labasuste tulevärk algas. Spermakliinikus pritsib Malmstenile tinti
näkku. Hoo-ho-ho. Inimestega, kes selliste naljade peale naeravad
Euroopa viie rikkama riigi hulka ei jõua. Ükski pagulane ei tahagi
selliste madalalaubaliste neandertaalide keskel elada. Kadri Voorandi
laulmise peale vahetasite kah raudselt kanalit. Ma nii ootan, kunas
tuleb esimene poliitik, kes teatab, et tal on piinlik.

Kuna
arvestuslikult peaks olema umbes kolm inimest*, kes veel ei ole
filmi näinud, siis ei hakkaks sisukokkuvõtte peale blogiruumi kulutama.
Keskendun hoopis reaktsioonidele. Põhilised märksõnad: hea
tempokas
film (mis on Eesti filmi kohta pigem erandlik kompliment), korralikud
näitlejatööd (mis on tavapärane ja teenitud kompliment) ning labasus.
Mina ennast selle filmi sihtgrupina ei identifitseeri. Aga hindan tegijate otsust teha komöödiat.
"Klassikokkutulek” ongi mõeldud olema labane ja nüri tagumikunäitamise huumor.
...minu meelest pole see kuidagi viisakam ega vaimukam keskmisest Adam Sandleri jandist.

Ma
vaidleks vastu. Pohmakas üks kuni mitu on labased, linnumaja peal
trukkivad loomad on ekstra labased, juba Joomahullu Päevaraamatu treiler
üksi on sellisel tasemel labane, et ma pole filmi ennast vaadata
julenud. Film, milles pole kübetki püüdu olla veidigi loominguline on
labane. Film, mis uhkustab sellega, et seal 537 korda kasutatakse sõna
fuck on labane, kui seal kasutataks 537 korda sõna
fuck
sünonüümi, oleks ta loominguline. Siit jookseb minu jaoks vahe sisse.
Kui riietusruumi stseenis kasutatakse dialoogis sõna "tikripõõsas", siis
mu meelest näitab see ära, et mingi mõttetegevus on toimunud.
Isikliku
arvamuse kohaselt on kohvikus tüdrukule kommipakkumise stseen kõige
eredam näide sellest, mis eristab Klassikokkutulekut keskmisest Adam
Sandleri jandist. Lahknevus toimub teadvustamise hetkel. Kui meie kolmik
saab aru, et miskit on paigast ära nad taanduvad. Keskmises Hollywoodi
komöödias kütetakse aga täiega edasi. Sandleri põuest oleks terve tuutu
klaaskompvekke põrandale laiali kolksunud, Rob Schneideri püksid oleks
hirmsa kratsimise peale rebenenud ja Kevin James oleks jätnud häbisse ka
Mr. Creosote enda.
Klassikokkutulek on meie
vähim ühiskordne. Ma ei näe põhjust häbist silmi maha lüüa. Ainult
Kadri Voorandi laulu ei tahaks ka päevad läbi kuulata.

*Sepp
Eduard Kikeperast, kes endale soome kelgu jalasega reide lõikas ja nüüd
kodusel režiimil viibib ning abielupaar Mihkel ja Agatha samuti
Kikeperast, kelle truult teeninud soome kelgu jalased kohalik sepp
vihahoos sõlme keeras.
0 comments:
Postita kommentaar