sina hääletad, mina vaatan

27 september 2015

Rohkem sallivust - igale filmile oma järjefilm/reboot/remake

Järjefilmidest rääkides on hästi mugav nina kirtsu pähe tõmmata ja põlglikult nortsatada. Mainida sissejuhatuseks mõnda nii ikoonilist järge, mida lihtsalt ei saa mainimata jätta ja siis jaurata pikalt teemal kuidas Hollywoodis on kõik munadega mehed otsa lõppenud ja vorbitakse ainult uusversioone ja järjelugusid, et kassadest järjekordne rahalaadung kokku roobitseda. Ma ju tean, olen isegi mõnuga sel teemal sõna võtnud.

Aga mõtlesin, et prooviks korra ka teise nurga alt lähenemist. Esmalt aga Aliens, Terminator 2, Evil Dead 2, Die Hard 2 ja neid on mõned veel. Ning ärge siis kurat käige neid järjelugusid, reboote ja remake' vaatamas. Keegi ei loobi dollaripakkidega projekti, millest ei ole lootust, et need pakid kena protsendiga tagasi ei tule. Läbi aegade kõige rohkem raha sisse roobitsenud filmide top kahekümnest umbes neli ei ole kas järg või reboot või spin-off või midagi muud selles laadis. Erinevus vanade heade aegadega on lihtsalt selles, et sellised filmid, millega on lootust kõva raha teenida nõuavad ka kõva investeeringut ja kui ei ole vajadust ega nõudlust originaalitseda, siis ei looda keegi, et äkki joppab. Nendega tullakse lihtsalt hirmsa mürinaga peale ja kui keegi vahel mõtlebki, et äkki prooviks, siis näituseks 47 Ronin, John Carter ja R.I.P.D. on kolme peale teeninud suurusjärku 375 miljonit miinust.

Loomulikult sa teed viienda osa Kariibi mere piraate. Sest olgem ausad, tegemist ei ole mingi uue nähtusega filmimaailmas, eriti just õudusfilmidega krutivad järjefilmid "parimail" kahekohalise arvuni. Paari näite põhjal võiks isegi öelda, et olukord on ses osas paremaks läinud, et järge tehes arvestatakse, et kui mingit eriti lahjat lurri pakkuda, siis kolmandat võimalust enam ei anta. Mis reeglina tähendab, et tuleb veel rohkem pauku teha, aga vaatajanumbrid näitavad et selline lähenemine toidab paremini kui süütul 20. sajandil. Kus mõnigi kord tuldi välja järjega, mis toona ei huvitanud kedagi ja tänapäeval pakub rõõmu ainult neile imelikele, kel ei kõlba kinos superkangelastele pöialt hoidmas käia.
Highlander 2, Exorcist 2, Jaws 2, Psycho 2. Lisaks on igal kümnendil oma Robin Hood, Dracula on tõepoolest surematu ning Frankenstein ei laiskle ka sugugi. Nii et vähem vihakõnet, kahekümne aasta pärast ei mäleta neid suvised megahitte enam keegi, vaid Kanal Kuue reklaamimees teritab nende peal keelt ja praegusel hetkel vaid niuetes oleva pakitsusena eksisteerivad filmiblogijad saavad nende üle mõnuga irvitada.

Andekus ei ole maailmast kuhugi kadunud, tuleb lihtsalt veidi rohkem vaeva näha. Telesarjad näiteks üks päris hea koht otsimiseks.





0 comments: