Metsavana on mures, et natuke veel ja siinkirjutaja hakkab ka Hungeris peidetud sümboleid nägema ja siis jääb tema ainukeseks rumalaks, kes suurt kunsti ei mõistnud. Need hirmud on alusetud. Eks tundus mulle endalegi kohati, et veidi veel ja kolmas silm ongi lahti ja Pöffi passi ostan ka eelmüügist ära. Siis läksin aga kinno, vaatasin stoned ilmega kaks tundi Stone ja lõi pea kohe klaariks tagasi. Mystics in Bali ja Attack of the Mushroom People ja Blood and Bone on vaatamisjärjekorras.
Robert de Niro vs Edward Norton. Enam võimsamaks on raske minna. Annaks sõnapiitsa keerutada nii et tolmab, selle asemel oli Robertist tehtud vana sokk, kes noore voonakese (Milla Jovovich) järgi keel ripakil jookseb ja Edward käis vanglaaias ringi ja püüdis sfääride muusikat kuulda. Sellist filmi tahtsitegi selliste näitlejatega teha või? Lavastaja John Curran ju mingi päris suvaline töllakas ei ole, kellel sellised korüfeed kõhu lahti võiks ehmatada. Norton ju lausa vana tuttav Painted Veil'i päevilt.
Kiidan siis hoopis Millat natuke. Alustan sellest, et mängis neiu Viiendas Elemendis ja elas veidi Luc Bessoniga kokku. Tegid koos Joan of Arci. Siis mõni aasta hiljem mängis Resident Evilis ja elab nüüd Paul W. Andersoniga kokku. Resident Evilil on teadupärast juba kolm järge. Nii võibki pealiskaudne filmivaatleja mõelda, et neiul pole näitlejaannet kübetki, oskab lihtsalt õigetele meestele meeldida. Vale puha. Mind kohe väga huvitas, et kuidas ta siis kahe sellise staarnäitleja kõrval hakkama saab ning kuna midagi muud olulist väga ei toimunud, siis saingi tema näitlejatööle pühenduda. Märkimisväärselt hea oli. Andersoni taat võiks ise ka mõne sellise tõsisema film teha, saaks Milla vähe rohkem kätt harjutada ja vanemas põlves veidi lihtsamalt leiba teenida.Absoluutsest nullist päästab filmi aga lisaks Jovovichile see, et kogu aeg oli õhus võimalus, et keeratakse mingi vint peale ja hakkab asju sündima. Lõpuks sündis küll viimase aja üks suurimaid pettumusi, aga hea film mis lubabki.
0 comments:
Postita kommentaar