10 oktoober 2010

Varjude raamatud

Täieliku üllatusena selgus, et mingil põhjusel on ka Siidiliblikas viimased 11 aastat kuskil augus elanud ja polnud Blairi nõiafilmi näinud. Loomulikul käskisin ma tal seda vaadata ja mitte nii väga loomulikult talle see meeldis. Pigem on see lausa erandlik juhus, kui mingi film meile mõlemale ühtviisi hästi meeldib.Edasi enam nii hästi ei läinud. Algas kõik sellest, et mingil põhjusel oli mu õel kohe nipsti teine osa Book of Shadows: Blair Witch 2 (2000) käepärast. Lõppes sellega, et Siidiliblikas tunnistas, et pole midagi nii kehva ammu näinud. Poleks isegi osanud seda filmi paremini kokku võtta. Mis mind kõige rohkem häiris oli tunne, et tegijad sülitasid mulle esmalt ühte silma ja siis kauni kaarega ka teise.Kui järjefilm üritab esimese osa tuules triivides võimalikult palju pappi kokku lükata on tegemist suhteliselt tavalise ja mitte eriti üllatava nähtusega, aga kui tegijate arvates kõlbab öelda, et kõik teie, kes te esimest osa vaadates kasvõi korrakski mõtlesite, et aga äkki... , te olete kergeusklikud idioodid, siis on tegemist uskumatult ülbe rahakorjamisüritusega. Niigi oled mingi pooltoore segapudru vaatamise eest raha välja käinud ja siis sulle hõõrutakse veel seda nina alla kah, et nii ilmsesse lõksu astusid.Kui aga ikkagi hirmus tahtmine Varjude Raamatut näha on, siis vaadake seda prantslaste oma, mingil põhjusel tõlkes sellise pealkirja saanud Malefiqued(2002).

0 comments: