Heil Myself

Filmiajaloo enim ekraniseeritud koletiseks on ilmselt Dracula, teisel kohal Frankenstein ja tihedalt nende kannul Hitler. Sellega on nüüd aga jama, sest pagana raske on edaspidi vaadata suvalist 2. maailmasõja aegset filmi ja Adolfi või tegelikult suvalise natsi ekraanile ilmudes mitte muigama hakata.
Ühe korraliku komöödia eelduseks on poliitiline ebakorrektsus, julgus teha nalja naeruväärsete asjade üle kartmata seejuures vähemus- (enamus) gruppide reaktsiooni pärast.
Ernst Lubitschi film "To Be or Not To Be" (1942) talletati filmilindile juba aastal 1941, aga kinodesse lubati alles pärast Ameerika Ühendriikide sõtta astumist. Ilmselt ainus põhjus mis takistas Adolfit selle peale Luftwaffe eesotsas Ameerikamaale lendamast ja seda Lubitschi nimelist närust kaabakat isiklikult maha laskmast oli naerukramp.
Naerda saab tõesti, nii vaikselt muiata kui ka kõva häälega lagistada. Hoiatan muidugi niipalju, et keegi jalaga tagumiku ega tordiga näkku ei saa, samas nii tsiteeritavat peenhuumorit kui ka otse lajatavat situatsioonikoomikat leiab tervest filmist.
Sisust lühidalt niipalju, et Poola vastupanuliikumist on ähvardamas katastroof, mille ärahoidmiseks pan Tura ja tema teatritrupp peab mängu panema kogu oma näitlejameisterlikuse.



vasakul prof. Siletskyna esinev kuulus poola näitleja Joseph Tura ja paremal kolonel "Concentration Camp" Ehrhardt