28 aprill 2014

HÕFF 2014 - neljapäev


Seekordne motoriseeritud rännak Tartust Haapsallu oli planeeritud ja läbi viidud äärmiselt professionaalselt. Jäi aega Märjamaal keha kinnitada ja kangeks jäänud konte sirutada ning ikkagi majutuspaika jõuda sellise varuga, et tahtmise korral oleks jõudnud nii pükstele viigid sisse lükata kui lipsusõlme siduda.
Seekordse avamarsi teemaks oli homage Tobe Hooperile, ehk siis klassikalised zombied olid hillbillide kastmega üle valatud. Ruudulised särgid, teksad, erinevas roostetamisastmes aiatööriistad - vaid suunurgas tolknevaid kõrsi ega õlgkübaraid ei märganud. Tõsiselt pika juhtplaadiga mootorsaed kirsiks. Kiiruga olid ketid ununenud peale panemast, aga no ju oli väike esinemisnärv sees.

Ning oligi järg avafilmi Sina oled järgmine / You're next käes. Õed-vennad saavad vanemate maamajas kokku, et natuke keha kinnitata, kui väga teravalt annavad endast märku põõsastes peituvad kutsumata külalised. Inimesed hakkavad viga saama.
Korralik "milline nõme tegelane järgmisena suletud maaalal vägivaldset surma sureb" film. Tõestus, et annab ka vanal leierdatud teemal vaatamisväärset kraami vändata. Natuke Straw Dogs-i ja törts ka Wicker Man-i vanematest eeskujudest, killuke ka Peter Jacksonit.
Mis siis Wingardi filmi eriliseks tegid? Tugev naiskarakter ja inimeste reaktsioonid. Enamvähem loogilised. Kui ikka olid valida kas minna pimedasse keldrisse elektrikilpi otsima või vaatama ega ema endal tekki pealt ära pole ajanud, saadeti keldrisse keegi teine. Vettpidav lugu ka muidugi. Õudusfilmi kohta sugugi mitte tavaline nähtus.

Nostalgiasaali olid tasuta limpsi, Jüri Kallase kõne ja Legend Dinosaurusest / Kyôryû kaichô no densetsu ootuses kokku kogenenud väga mitmed nostalgiasõbrad.
Teadlikult nägin mina seda kunagist hittfilmi esmakordselt ja no pidin pingutama, et selle fenomenist aru saada. Õnneks tulid appi kunagised telekanalid EVTV ja RTV sarjadega Love Boat, E-Street ja Amfiibinimene. Suvalised seebikad, aga Kesktelevisooni dieedil olnud poisil lõid silmad särama. Ilmselt toimis sama ka dinosaurustega. Kui ikka ei ole võrdlusmaterjali võtta, siis ei ole. Jaws on kaks aastat vanem, Harryhousen hakkas vaikselt karjääri lõpetama, aga jaapanlased paistsid šnitti võtvat hoopis Ed Woodi Plaan Üheksast. Nii vägevat nööri otsas tilpnevate kummikoleteiste võitlust ei oleks osanud küll oodata. Ja see lõpulaul. Püha taevas. 

0 comments: