Blaine, Missouri kultuurieliit otsustab linnakese 150 aastapäeva tähistamiseks tuua lavalaudadele monumentaalse tantsu- ja lauluspektaakli "Punane, Valge ja Blaine." Osatäitjateks kohalikud tipptegijad ja eestvedajaks kunagi peaaegu Broadwayl etendusi lavastanud Corky St. Claire. Kõik läheb hästi seni, kui Corky saab teada, et keegi härra Guffman saabub esietenduseks linna. Teatrikriitik Guffman. Sellest hetkest hakkab kõik veel paremini minema, sest nii lavastaja kui näitlejad taipavad, et tegemist on nende elu võimalusega ja kui kriitikuhärrale peaks etendus meeldima on piiriks vaid taevas. Väikeseks takistuseks osutub muidugi kohaliku linnavalitsuse põikpäisus, kes mingile nõmedale eelarvele viidates keeldub trupile vajalike ressursse võimaldamast.
Üldistavalt võiks öelda, et seekord naerab Cristopher Guest väga maitsekalt ja peenelt kohalike superstaarikeste üle, kes pärast naabrimeestest ja -naistest koosnevalt publikult sooja aplausi välja teenimist end ka päriselt superstaariks pidama hakkavad. Ma olen kunagi kooli näitemängunädala raames Tuhkatriinut esitanud grupi koosseisus parima etenduse auhinna võitnud. Ei tekkinud meil kellelgi ületamatut soovi Kroonikasse helistada ja endast esikaanelugu tellida. Kuidas täiskasvanud inimene ühel hetkel leiab, et nüüd ma olengi staar. Miks ei võiks lihtsalt rõõmu tunda sellest, et naabrimees, kelle pagana koer sinu aias häda tegemas käib, publiku seas istub ja plaksutab. Põhiliselt küll tänu sellele, et sa teise vaatuse keskel selili käisid, mitte sellepärast, et sa suurepärane näitleja oleksid.
Cristopher tegelikult selliseid selili käimise nalju ei tee, mis on väga meeldiv. Tekst mida amatöörnäitlejaid kehastavad näitlejad räägivad on piisavalt naljakas, ei rikuta seda kulissidesse koperdamiste ja tekstiga puterdamisega. Üks eriti hea detail oli ka orkester, korralik orkester, mitte kaks külameest viiuli ja parmupilliga.
Veidi saab filmile saatuslikuks
pratchetti-efekt. Guesti kõik nähtud filmid on täpselt ühe šablooni järgi vormi valatud ja ka näitlejatetuumik on sama. Hea komöödia aga uudsusest jääb vajaka.
Tapper Kullisilm
Blaine, Missouri kultuurieliit otsustab linnakese 150 aastapäeva tähistamiseks tuua lavalaudadele monumentaalse tantsu- ja lauluspektaakli "Punane, Valge ja Blaine." Osatäitjateks kohalikud tipptegijad ja eestvedajaks kunagi peaaegu Broadwayl etendusi lavastanud Corky St. Claire. Kõik läheb hästi seni, kui Corky saab teada, et keegi härra Guffman saabub esietenduseks linna. Teatrikriitik Guffman. Sellest hetkest hakkab kõik veel paremini minema, sest nii lavastaja kui näitlejad taipavad, et tegemist on nende elu võimalusega ja kui kriitikuhärrale peaks etendus meeldima on piiriks vaid taevas. Väikeseks takistuseks osutub muidugi kohaliku linnavalitsuse põikpäisus, kes mingile nõmedale eelarvele viidates keeldub trupile vajalike ressursse võimaldamast.
Üldistavalt võiks öelda, et seekord naerab Cristopher Guest väga maitsekalt ja peenelt kohalike superstaarikeste üle, kes pärast naabrimeestest ja -naistest koosnevalt publikult sooja aplausi välja teenimist end ka päriselt superstaariks pidama hakkavad. Ma olen kunagi kooli näitemängunädala raames Tuhkatriinut esitanud grupi koosseisus parima etenduse auhinna võitnud. Ei tekkinud meil kellelgi ületamatut soovi Kroonikasse helistada ja endast esikaanelugu tellida. Kuidas täiskasvanud inimene ühel hetkel leiab, et nüüd ma olengi staar. Miks ei võiks lihtsalt rõõmu tunda sellest, et naabrimees, kelle pagana koer sinu aias häda tegemas käib, publiku seas istub ja plaksutab. Põhiliselt küll tänu sellele, et sa teise vaatuse keskel selili käisid, mitte sellepärast, et sa suurepärane näitleja oleksid.
Cristopher tegelikult selliseid selili käimise nalju ei tee, mis on väga meeldiv. Tekst mida amatöörnäitlejaid kehastavad näitlejad räägivad on piisavalt naljakas, ei rikuta seda kulissidesse koperdamiste ja tekstiga puterdamisega. Üks eriti hea detail oli ka orkester, korralik orkester, mitte kaks külameest viiuli ja parmupilliga.
Veidi saab filmile saatuslikuks pratchetti-efekt. Guesti kõik nähtud filmid on täpselt ühe šablooni järgi vormi valatud ja ka näitlejatetuumik on sama. Hea komöödia aga uudsusest jääb vajaka.
Tapper Kullisilm
2 comments:
Mul on küsimus.
Miks sa häid filme vaid siis vaatad kui mind ei ole ?
:)
kae mis mure.
great escape sulle ju meeldis. guffman on mul kenasti alles, tule võta ja vaata terviseks.
Postita kommentaar