Jesus Franco on ülemõistuse produktiivne lavastaja. Jack Nicholsonil ja Meryl Streepil pole kahe peale kokku ka nii palju Oscari nominatsioone, kui Jess on filme valmis vändanud. Kuna see pagana nimekiri nii pikk on, siis ma laksust ei oskagi öelda, kas midagi mehe töödest ka varem silma alla on sattunud (tõenäosus on muidugi suhteliselt suur), nimed on igatahes paljulubavad - Vampire Killer Barbies, White Cannibal Queen ja Satanic Sisters mõne näitena.Vaadatud film (tuntud ka nime all Venus in Furs) räägib meile loo muusikust, kes satub kogemata kombel sadomaso seksistseeni pealt nägema ja otsustab saadud vapustuse mõjul oma pasuna maha matta. Täiesti juhuslikult satub ta seda üles kaevama aga hetkel, kui meri uhub randa ühe tuttava näoga piiga. Järjekordne vapustus ja mees sõidab Riosse karnevalile, kus kohtub selle sama surnud neiu ja ka teiste eelpool mainitus stseenis osalenutega. Ja nüüd alles läheb keeruliseks.
Umbes sedamoodi ma selle ajaliini enda jaoks vähemalt paika panin, mingist lõpuni lahtimõtestamisest ei ole juttugi. Päris lõpus antakse vihje, mis natukenegi aitab, suurema osa filmist ma vaatasin lihtsalt juhmi näoga. Tavapärane põhjus-tagajärg seostamine ei tahtnud sugugi töötada.Aga põnev oli, ei mõtlend kordagi, ei keriks edasi või paneks täitsa kinni. Põnevalt puhus mees on pasunat, taustaks põnev pidu käimas ja põnevalt viskas üks vanamees vedru välja, samal ajal kui põnevas poosis naisterahvas voodi peal pikutas.
Oma osa ka põneval pildikeelel: suvalistes kohtades kasutatud aeglustusel, vaseliiniga määritud läätsel ja huvitavatel võttenurkadel. Mitte päris nii muljetavaldav ja meeldejääv pildikeel kui Performances, aga veidi selles stiilis.
Erotsiga oli veider lugu, et kõige karmim stseen näidati päris alguses ära, edaspidi lepiti dokkaadritega Rio karnevalist ja klassikalise palja rinnaga.
naistepäevaks ka midagi
0 comments:
Postita kommentaar