Ja ongi uus hea aasta käes. Traditsiooniliselt peaks siinkohal lubama vähemalt kahte uut filmiteemalist postitust nädalas, jaanuarikuu vapralt selles rütmis välja vedama ja siis alates veebruarist hakkama postitama nupukesi stiilis, et hirmsasti tahaks pikalt ja põhjalikult ühest väärt filmist muljetada, aga näed kass ajas just kohvitassi k£@v!a7Uur1 p3@[€ Ym83r. Tõsilugu.
Sellisel lubadusel ei ole mõtet. Ma ei ole lõppeks enam noorblogija, kes toore mahuga üritas toonasel väga tiheda konkurentsiga
scenel silma jääda. Nüüd tuleb ikka aega võtta ja atra seada. Praegugi tahan ma lihtsalt meelde tuletada, et ma tegelikult ei ole välja surnud. Kui te juba siin seda teksti loete, siis ilmselt olete märganud tekstist paremal veergu pealkirjaga "Säutsud". Twitteris on neid isegi mõned rohkem, kui siit praegu paistab ja neid ilmub sinna ka tihedamini kui sellesinatsesse blogisse postitusi.
Kui aga lühivorm ei ole sinu sõber ja tahaks mingit tihkemat lugeda, siis Ulmeajakiri Reaktor ilmub endiselt regulaarse korrapärasusega ja sama korrapäraselt ilmub seal "Palju õnne, ..." rubriik. Boonusena muidugi muu väärt lugemismaterjal, mida Reaktorist leida võib, nii et kui sinna lehele juba sattunud olete, siis ei maksa enda lugemishimu ainult minu filmiteemalise faktikogumikuga piirata. Sam Raimi, Jamie Lee Curtis, Joe D'Amato - kui nimetada paar viimast
sünnipäevalast, kellele on langenud osaks õnn saada minu poolt
õnnitletud.
Ja kuna koera saba olen ma nüüd kergitanud küll, siis veidi asjakohast reklaami ka. Elektriteatris on käimas Filmiaasta Nädalalõpp. Pühepäeval käisin, esmaspäeval ja teisipäeval kavatsen ka minna. Tutvuge kavaga, lootke et seanss pole välja müüdud ja tulge ka. Popkorni kinos endiselt ei pakuta, pole vaja karta midagi.
Ja ongi uus hea aasta käes. Traditsiooniliselt peaks siinkohal lubama vähemalt kahte uut filmiteemalist postitust nädalas, jaanuarikuu vapralt selles rütmis välja vedama ja siis alates veebruarist hakkama postitama nupukesi stiilis, et hirmsasti tahaks pikalt ja põhjalikult ühest väärt filmist muljetada, aga näed kass ajas just kohvitassi k£@v!a7Uur1 p3@[€ Ym83r. Tõsilugu.
Sellisel lubadusel ei ole mõtet. Ma ei ole lõppeks enam noorblogija, kes toore mahuga üritas toonasel väga tiheda konkurentsiga scenel silma jääda. Nüüd tuleb ikka aega võtta ja atra seada. Praegugi tahan ma lihtsalt meelde tuletada, et ma tegelikult ei ole välja surnud. Kui te juba siin seda teksti loete, siis ilmselt olete märganud tekstist paremal veergu pealkirjaga "Säutsud". Twitteris on neid isegi mõned rohkem, kui siit praegu paistab ja neid ilmub sinna ka tihedamini kui sellesinatsesse blogisse postitusi.
Kui aga lühivorm ei ole sinu sõber ja tahaks mingit tihkemat lugeda, siis Ulmeajakiri Reaktor ilmub endiselt regulaarse korrapärasusega ja sama korrapäraselt ilmub seal "Palju õnne, ..." rubriik. Boonusena muidugi muu väärt lugemismaterjal, mida Reaktorist leida võib, nii et kui sinna lehele juba sattunud olete, siis ei maksa enda lugemishimu ainult minu filmiteemalise faktikogumikuga piirata. Sam Raimi, Jamie Lee Curtis, Joe D'Amato - kui nimetada paar viimast
sünnipäevalast, kellele on langenud osaks õnn saada minu poolt
õnnitletud.
Ja kuna koera saba olen ma nüüd kergitanud küll, siis veidi asjakohast reklaami ka. Elektriteatris on käimas Filmiaasta Nädalalõpp. Pühepäeval käisin, esmaspäeval ja teisipäeval kavatsen ka minna. Tutvuge kavaga, lootke et seanss pole välja müüdud ja tulge ka. Popkorni kinos endiselt ei pakuta, pole vaja karta midagi. 
